Teatriteaduste alused
dramatismi sfääri traditsioonilises tegevusmudelis tagaplaanile jäänud psühholoogilised kihistused. Rõhk
asetatakse karakterile ja n.-ö. "inimhinge elule". Uues draamas pole inimene niivõrd konfliktis teiste
tegelastega kui hõivatud enesetunnetuse ja -määramisega konfliktses reaalsuses. Tähelepanu koondub
karakteri siseruumis toimuva avamisele. "Just sisemine tegevus on näitlejale ja lavastajale kallis, sest ta avab
lüüsid mõttevoolule ning alltekstile, loob eeldused mitmepinnalisele mängule "varjatud kaartidega","
kirjutas V. Panso (Panso 1980:261).
Bertolt Brecht näitamine. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse
ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse
järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või
vahelaulude ehk songide näol.
Jerzy Grotowski eneseavamine
60