1979 MPLA juht Agostinho Neto sureb, tema asemele tuleb Nõukogude Liidus väljaõppe saanud Jose Eduardo dos Santos. 1987 Lõuna-Aafrika väed sisenevad Kagu-Angolasse, et tõkestada MPLA ja Kuuba rünnakud Jonas Savimbi UNITA vastu. Järgmisel aastal tõmbuvad nad tagasi. 1989 - Dos Santos ja Savimbi lepivad kokku relvarahus, aga see kukub 2 kuu pärast läbi 1991 - Dos Santos, Savimbi kirjutavad Lissabonis alla rahulepingu. 1992 ÜRO vaatelejad jälgivad mitmeparteilisi presidendi ja rahvusliku assamblee valimisi. UNITA süüdistab valitsust pettuses pärast seda kui MPLA võidab mõlematel valimistel. Võitlus läheb taas lahti. 1994 Valitsus ja UNITA kirjutavad alla Lusaka rahuprotokolli Zambias. 1998 - UNITA teatab oma hästi välja tulnud demobilisatsioonist ja Angola seadustab mässajate liikumise, aga valitsus algatab vasturünnaku, mis kestab 4 aastat 2002 - Savimbi tapetakse lahingus veebruarikuus ja formaalne vaherahu kirjutatakse alla aprillis
aastal Senegal ja Gambia alla konföderatsioonilepingule. Selle eesmärgiks oli ühendada relvajõud kahe riigi vahel. Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ning valuutat. Aastal 1989 loobus Gambia konföderatsiooni lepingust. Kuni 1994. aastal juulis toimunud sõjaväelise riigipöördeni oli riik poliitiliselt suhteliselt stabiilne. Enne 1994. aastal toimunud riigipööret oli Gambia üks vanemaid mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president Dawda Jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast. Uueks riigipeaks sai AFPRC (Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu) esimees Leitnant Yahya A.J.J. Jammeh. AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks.
annaabi.ee 
