asutamine põhiseadus • massilised töölise •uue põhiseadusega väljaastumised Euroopas, eriti Saksamaal riigivanemale antud laiad volitused võimu Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Demokraatliku riigikorralduse vastu riigikorralduse vastu • mitmeparteilise • mitmeparteilise poliitilise süsteemi poliitilise süsteemi vastu vastu 1920. a põhiseadus vs 1938. a põhiseadus Riigipea 1938. a 1920. a põhiseadus põhiseadus • Riigivanem • Eesti president (peaminister) Parlament 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus • Riigikogu muudeti kahekojaliseks : Riigivolikogu (alamkoda, 80
Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse 1955-1962 töötas Savropoli krai komsomoliorganeis 1970-1978 oli Stavropoli krai parteiliider, seal jättis ta hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati 1982 edutati ta NLKP KK poliitbüroosse Valiti peale Tsernenko surma parteijuhiks Alustas korruptsiooni- ja alkoholivastast võitlust Käivitas avalikustamise Pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise Üritas peatada võidurelvastumist 1989 valiti ta riigipeaks ja 1990. a märtsis viieks aastaks laiendatud õigustega presidendiks 18-22 august 1991 tehti Gorbatsovi vastu riigipöördekatse, mille Boriss Jeltsin nurjas Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku partei 1996. aastal kandideeris Venemaa presidendiks Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov http://hy4104historyproject.blogspot.com/2010/03/family-of-mikhail-gorbachev
suuremad olid ka vastuolud. Vastuolude tõttu olid valitsused ebapüsivad ja lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a. iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus
majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): · esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) ·
Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks.
ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. 12. Gorbatšovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. 13.Perestroika Gorbatšov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid
Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks
eksisteerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Gorbatsovi reformid: · Eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. · Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. · Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. · Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist. Perestroika: Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest.
Rohelised Ref. 20% 2 kohta Vene Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused: 1. Annab väikeerakondadele suuremad võimalused parlamenti pääsemiseks, seega on poliitiline prularism riigikogus suurem 2. Vähem hääli läheb kaduma kui majoritaarses valimisüsteemis Nõrkused: 1. Valimissüsteem on suhteliselt keeruline ning paljudele valijatele raskesti mõistetav 2. Proportsionaalne valimissüsteem loob eeldused mitmeparteilise valitsuse tekkeks (koalitsioonivalitsuse) koalitsiooni valitsuse eluiga on reeglina lühem kui üheparteilisel valitsusel 3. Proportsionaalse süsteemi puuduseks on erakondade suur mõju valimistulemustele, samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus Avatud nimekiri- reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Europarlamendi ja volikogu puhul)
d) Vabadussõda eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga e) Landeswerh 1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa väe koondis 6.Reasta õiges kronoloogilises järgekorras. VT 1 ÜL 7. Millest oli tingitud Eesti sis.pol.aastatel 21-30 pidev valitsuse vahetumine? Miks? Põhjenda. Tav. valiti 6 erakonda, koalits 2-3 erakonda. Erinevad huvid. Ei suudetud ühel nõul olla 8. Aastaid 1920-34 on E Sis.pol. iseloom mitmeparteilise dem'na. Iseloom.seda 2 väitega. Erinevad huvid, mitu erakonda, 11 valitsust 9. Otsusta, kas loetletud sündmused Eesti sis pol otsused leidsid aset enne või pärast Vaikiva ajastu algust? a) Vapside aktiivne tegevus - enne b) Loodi ainupartei Isamaaliit pärast c) Suruti maha kommunistide mäss - enne d) Kehtestati laialdased kodaniku vabadused - enne e) Keht.autoritaarne dik - pärast 10. 1929 a
Palju on maavarasid. Subtroopilise kliimaga aladel kasvatatakse riisi, banaane, tsitrusvilju, maisi, suhkruroogu ja tubakat. Karjamaadel peetakse veiseid, lambaid ning kitsi. Svaasimaa Svaasimaa Kuningriik asub Lõuna-Aafrikas, ta piirneb kolmest küljest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata. Svaasimaa jaguneb kolmeks piirkonnaks: mägine kõrgveld läänes, rohumaadega kaetud keskveld riigi keskosas ja madal põõsaveld idas. Kõrgveldil on niiske ja mõõdukas kliima sooja sademeterohke suve ja külma kuiva talvega. Algselt puudeta alal kasvavad nüüd
majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta mõistab, et riigi saavad päästa reformid, mis muudaksid valitsust natukene demokraatlikumaks aga siiski peab säilima Nõukogude Liit ja see on kõige tähtsam. Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. PERESTROIKA- Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Sisu: anda liiduvabariikidele rohkem majanduslikku otsustusõigust, anda ettevõtetele rohkem otsustusõigust, vähendada plaanimajanudst, järk-järgult lubada väikseid turumajanduslikke elemente. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti):
Välissuhetes: korraldab suhtlemist teiste riikidega, tagab riigi välise julgeoleku 2.3 Järjesta järgnevad protseduurid 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2. President nimetab peaministrikandidaadi 3. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse 4. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise 5. President nimetab valitsuse ametisse 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande 2.4 Millised on üheparteilise valitsuse/ mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused? Üheparteiline valitsus: + valitsuse pikem eluiga + otsused võetakse kiiremini vastu - pole tagatud pluralism (arvamuste ja mõtete paljusus Mitmeparteiline valitsus: + arvestatud on rohkema rahvahulgaga - otsuseid võetakse vastu aeglaselt 2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/valikud ristikesega. seaduseelnõude menetlemine (riigikogu) seaduste väljakuulutamine (president) seaduste elluviimine (valitsus) riigieelarve koostamine (valitsus)
määrati kindlaks ka riigipiir. 3. ja 4. LEHT,ülesanded 1-22 II.EESTI VABARIIK 1920-1939 1. Ülesanne-Millest oli tingitud Eesti sisepoliitikas aastatel 1921-1931 pidev valitsuse vahetumine(10 aasta jooksul 11 valitstust)?Kase see oli sinu arvates positiivne või negatiivne?Põhjenda. Valiti 6 erakonda,koalitsioonis 2-3 erakonda.Erinevad huvid.Ei suudetud olla ühel nõul. 2. Ülesanne-Aastiad 1920-193 on Eesti sisepoliitikas iseloomustatud mitmeparteilise demokraatiana.Iseloomusta seda väidet kahe näitega. Erinevad huvid,mitu erakonda,11 valitsust. 3. Ülesanne.Tutvu diagrammiga ja vasta seejärel küsimustele. a)Missugune erakond oli esindatud kõikides Riigikogu koosseisudes? Põllumeestekogud b)Mitu kohta oli Riigikogus?Oli Eestis ajavahemikul 1920-1934 võimalik moodustada üheparteivalitsust?Põhjenda. Ei oska vastata c)Missugune erakond oli sinu avates sel ajavahemikul Eestis kõige mõjukam?Põhjenda
Peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest Minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti Kantsler- ametnike hierarhia kõrgemal tasemel, peab tagama ministeeriumi igapäevatöö Valitsuse moodustamine Peaministrikandidaadi nimetab riigipea- peab arvestama mitmete teguritega, nt põhiseadus · kaheparteilise riigi puhul valib erakond oma peaministrikandidaadi · mitmeparteilise riigi puhul peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ja võib arvestada avalikku arvamust · parlamentaarses riigis ei otsusta riigipea üldiselt ise, parteid otsustavad Ministrite nimetamine: · poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister · saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda · parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus · paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust
süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Mihhail Gorbatsov ja USA president Ronald Reagan Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.
SRP-1 (Strateegilise relvastuse piiramise leping) sõlmimine 1972.a. L.Breznev+R.Nixon. Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani. 1 Gorbatsov NSVL viimane riigipea. Alustas laiaulatuslikke reforme, kui sai 1985 NSVL riigipeaks, peale Breznevi surma. Perestroika e ,,ümberehitus" reformi nimi. Alustas korruptsiooni ja alkoholismivastast võitlust ning turumajanduslikke reforme. Pakkus välja, et võiks kehtestada mitmeparteilise demokraatia, välispoliitiliselt üritas peatada võidurelvastumist. Riigisiseselt ei saanud Gorbatsov palju toetust, kuid välismaal muutus ta populaarseks ning seetõttu andsid välismaa riigid NSVL-le demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990.a. Nobeli rahupreemia. Reagan USA president, kes alistas NSVL kommunismi ning võitis Külma sõja. Reagani revolutsioon taaselustada Ameerika inimesed ning vähendada nende sõltuvust valitsusest.
(lennuõnnetused, looduskatastroofid). Samuti räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ning sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ja kuritegevuse ulatusest NSV Liidus. Gorbatsovi üheks peamiseks eesmärgiks oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Lisaks käivitas ta sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Selleks et majandusreforme läbi viia, pidi Gorbatsov soojendama suhteid läänega. Selleks taasalustati riigipeade tippkohtumisi ning alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks. 1987. aastal loobuti Breznevi doktoriinist. 1991. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Olenemata soovist luua paremaid suhteid läänega, oli Gorbatsovil siiski nii pooldajaid kui vastaseid
a. põhiseadused ja 1920.a. põhiseaduse 1933.a. täiendatud redaktsioon. Põhiseadus aastast 1920 oli aluseks selgelt parlamentaarse riigikorralduse ja Põhiseadus 1937.aastast selgelt presidentaalse riigikorralduse mudelile. Põhiseaduse 1933.a. redaktsioon, mis kujunes 1920.a. algteksti põhjaliku ümberkujunduse tulemusel, jõudmata reaalselt toimima hakata, oli üleminekuvariandiks parlamentaalselt riigivalitsemise mudelilt presidentaalsele. Kui 1920 ja 1933.a. põhiseadused nägid ette mitmeparteilise poliitilise süsteem, siis 1937.a. põhiseadus üheparteilise poliitilise süsteemi. Perioodil 1940-1991, mil Eesti Vabariik inkorporeerituna kuulus N-Liidu föderaalse riikliku korralduse toimealasse, kehtisid tema territooriumil 1940 ja 1979.a põhiseadused, mis vastasid nimetatud liitriigi põhiseaduslikele- ja liidulepingust tulenevatele alustele. Taasiseseisvumise järgne põhiseaduslik kord ei ole ei parlamentaarne ega presidentaarne
parlamendist, siis üksikute ministrite puhul on põhiotsustaja just peaminister. Näiteks Saksa 17 Valitsemine ja avalik haldus seaduste järgi ei saa Bundestag üldse hääletada umbusaldust üksikule ministrile. Just nendes riikides, kus parlamendis on 2–3 tugevat parteid, on peaministri mõju suurem (nt Suurbritannia ja Saksamaa). Siiski sõltub peaministri tugevus oluliselt ka konkreetsest poliitikust. Mitmeparteilise valitsuse mudel nõuab peaministrilt oskust partneritega läbi rääkida ning erakondade seisukohti tasakaalustada. Eestis sõltub valitsuse tõhusus pigem valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest kui suhetest parlamendiopositsiooniga. 4.1.3 Kas poliitikute või ametnike valitsus? Iga valitsus peab rahuldama kaht üpris eripalgelist nõuet – ühiskonda tõhusalt juhtima ning kindlustama valitsuspoliitikale teatud ideoloogilise suuna. Enamikus Euroopa riikides määrab
riikides tavaliselt 20-30 liiget. Paljudel juhtudel otsustavad valitsemise (halduspoliitika teostamise) mitte kõik ministrid alati koos, vaid põhiotsustused tehakse hoopis kitsamas ringis. Näiteks Suurbritannias oli sõjaajal täidesaatev riigivõim koondunud tegelikult mõnest juhtiva valdkonna ministrist koosneva nn sõjakabineti kätte. Ka rahuajal võib tegelik täitevvõim koonduda kitsama ringi ministrite kätte - poliitilise mitmeparteilise valitsuse puhul moodustavad valitsusse kuuluvate parteide liidrid nn tegeliku jõukeskuse oma tuumikrühmana. Viimase süsteemi näiteks on Madalmaad (Holland) ning Belgia, kus valitsuses olevad parteiliidrid (-juhid) lepivad alati enne põhimõttelised otsustused kitsas ringis kokku, mis alles pärast seda esitatakse valitsuse täiskogule. Ülaltoodud juhtusid käsitletakse üldistusena kui valitsust kitsas mõttes. Valitsusse laias mõttes
riigi ülesehitamisel kui selle kestmajäämisel olulist demokraatlikku vahendit. Sõnavabadust hakati piirama 1930. aastate majanduskriisist tulenenud demokraatia kriisiga seoses. Kaitseseisukorra seadused andsid sisekaitse ülemale erakorralisi volitusi ajakirjanduse suhtes, mis ulatusid kuni põhiseaduslike õiguste tühistamiseni. Eesti ajakirjanduse professionaalne areng jäi alla poliitilisele ja turusurvele. Riigivõimu ja ajakirjanduse suhted olid selgelt määratlemata. Mitmeparteilise ajakirjanduse lõpp saabus autoritaarsele valitsemiskorrale üleminekul 1934. Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile läbi Valitsuse (hiljem Riikliku) Propaganda Talituse, hakati jälgima väljaannete meelsust ja lojaalsust. Kaitseseisukorraga kehtestatud piirangud ajakirjandusvabadusele kirjutati sisse trükiseadusesse. Avalikkus jäi ilma informatsioonist, mis olnuks vajalik poliitiliste otsuste tegemiseks ja nendest aru saamiseks. Pildid ja helid. Telegraaf.
annaabi.ee 
