ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa. Arenenud oli kästitöö, vahetuskaubandus. Elati suitsutoas. Kujunesid külad ja maakonnad. Vakustamine-maksusüsteem, ja küla jagati vakusteks. Normaalseks peeti mitmenaisepidamist. Malev ehk ühe maakonna sõjaline üksus. Muinasaja lõpul oli Eestis kihelkondlik jaotus, mille keskusteks olid linnused. 13. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. Naise võrdlemisi kõrge positsion (ülikumatused). Võrdväärne partnerlus- abielus sotsiaalmajanduslik liit. 14. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis
õigusi. Ja ka sellepärast, et naised ise ei ole väga haritud enda õiguste suhtes. Mida vähem on naine haritud, seda vähem ta oma õiguste kohta teab. Mida vähem ta oma õiguste kohta teab, seda vähem oskab ta oma lapsi õpetada ja seda ignorantsem on ka uus põlvkond oma religioossete õiguste ja kohustuste suhtes. Tegemist on suletud ringiga, mille murdmisega läheb arvatavasti veel hulk aega. Mina arvasin, et polügüünia on islamimaades väga levinud, kuigi tegelikult islam lubab mitmenaisepidamist, on see seal siiski pigem erand kui reegel. Vastupidiselt minu arvatule, on tegelikult islamimaades nii, et mees ja naine ei ole omavahel mitte konkureerivad vaid üksteist täiendavad. Nad on võrdsed, kuid erinevad. Meestel on oma õigused ja kohustused ja naistel on oma õigused ka kohustused. Sain palju uut teada islamimaade seadustest ja millised naiste õigused seal tegelikult on. Paljud asjad on hoopis vastupidised sellele mida mina arvasin ja kuidas see kõik välja paistab
tahtis pärandada oma lihastele järglastele. Selleks, et see võimalik oleks, pidid need olema täpselt teada - tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused. Paarabielul on kaks varianti: 1. Polügaamia, mis omakorda võib esineda kahel viisil: polügüünia üks mees on abielus mitme naisega; polüandria üks naine on abielus mitme mehega. Mitmenaisepidamist soodustasid pikaajalised sõjad, mis vähendasid oluliselt meeste arvu ning samuti meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus (teadaolevalt maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku PTG Andra Mere Page 0 of 3 Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus järeltulijat, kõige viljakamal naisel aga 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena).
mille eest islami usk näeb ette kõige rangemaid karistusi. Selliseid üleastumisi käsitletakse kaose tekitajatena. Vastupidi Lääne väärarusaamadele eeldab abielu nii mees- kui ka naispartneri nõusolekut. Islami seadus mitte ainult ei luba tulevasel pruudil ja peigmehel kohtuda, vaid seda lausa soovitatakse. Abielu on avalik toiming, millega peigmees annab pruudile kaasavara, mis võib olla rahaline või natuuras. Koraan lubab mitmenaisepidamist: muslimi mees võib abielluda kuni neli korda. Samuti lubab islam ka lahutust, kuid prohvet ütles, et see on Jumalale kõige vastumeelsem. Laste eest hoolitsemist peetakse väga tähtsaks. Lapsi tuleb kohelda hoolitsuse, armastuse ja vastutustundega. Laste eest hoolisemine ja nende kasvatamine on vanemate esmane kohustus. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Sruuremad moslemi kogukonnad asuvad Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis
käimist ja seda karistati rangelt. Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse(emajärgse) kogukonna aega. 2. PAARABIELU (polügaamia). Selle puhul oli üks mees abielus mitme naisega (polügüünia)või üks naine mitme mehega(polüandria). Levinum oli esimene variant. Sagedasemaks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist Mehel kogunes sõjakäikude ja röövretkede saagist vara, ja et pärandada seda otseselt omaenda lastele, pidid need olema täpselt teada. Mitmenaisepidamist soodustasid pikaajalised sõjad, mis vähendasid meeste aevu olu- liselt.Mitmemehepidamist esines harvem ja selle põhjusi on vähem teada. Paarabielud seostuvad patriarhaadi(isajärgsuse) tekkimisega. 3. MONOGAAMIA levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega.Varaline kihistumine põh- justas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudel meestel üle jõu. Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus - abielus olid üks mees ja üks naine.
kõik uuenduse ja tehnoloogiad, mida peetakse kasulikuks. Perekond on muslimi elu ja ühiskonna peamisi aluseid. Ustavus ja pühendumine perekonnale on olulisemad kui muud sotsiaalsed ustavused. Muslimi perekond luuakse abielludes, abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti. Lapsed võivad sündida ainult perekonnas ning hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islam näeb ette kõige rangemaid karistusi. Koraan lubab mitmenaisepidamist (kuni 4 naist mehel, naisel üks mees), kuid pigem lese või vaeslapse abistamiseks. Islam lubab lahutust, kuid Koraan seda väga heaks ei kiida. Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest, tagades neile korraliku toidu ja riietuse, naise ülesanne on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada. BUDISM Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad
Arvatakse, et kihelkonnad moodustati kas kokkuleppeliselt või oli pantvangide loovutamise kohustus (viikingite poolt peale surutud), mis liitis külad kihelkondadesse. Kihelkondadest moodustusid maakonnad, mis olid sõjalis-poliitilised ühendused. Igal maakonnal oli oma malev (muinasaegne sõjavägi). Naised ja mehed olid muinasajal võrdväärsed. Seda võib järeldada leitud naisematusest. Naisele oli hauapanusteks pandud samad esemed, mis meestelegi. EI eksisteerinud mitmenaisepidamist. Selles on kaheldud Henriku Liivimaa kroonika valesti tõlgendamise pärast. Mitmenaisepidamisel on naistel ühiskonnas madal positsioon. Muinasusundis tajuti, et meie ümber on pühad asjad. Eksisteeris polüteism, mis tähendab, et ususti paljusid asju. Lisaks füüsilisele kehale eksisteeris ka vägi, mis leidus kasvatates asjades. Arvati, et nõiad suudavad väge juhtida/suunata. Lisaks väele oli olemas ka hing, mis hoidis keha elus
tõenäoline kui toiduhulk mingis piirkonnas kõigub ajas tugevasti ja on ruumis jaotunud agregeeritult, võib territooriumi kaitsmise hind ületada saadava kasu Ressursside ebaühtlase jaotuse mõju populatsiooni sotsiaalsele struktuurile. Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri -näit. polügüüniat ehk "mitmenaisepidamist" soodustab see, kui ühtede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel Grupieluviisi eelised turvalisuse seisukohast. Grupieluviis tasub end ära peamiselt siis, kui see (a) pakub paremat kaitstust vaenlaste eest (b) võimaldab efektiivsemalt toituda Valvsusaste, ohupiirkonna suurus, lahjendusefekt jt. efektid. Kõrgenenud valvsusaste - grupis on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus kasvab
Territooriumid, nende funktsioonid. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsuse tasuvus. Ressursside ebaühtlane jaotus ja polügüünia. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest), toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse). Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Näit. polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist” soodustab see, kui ühede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel. Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest ja kui on võimalik efektiivsemalt toituda. Turvalisus: (a) kõrgenenud valvsusaste (b) grupi lahjendusefekt (c) väiksem ohupiirkond (d) kiskja tähelepanu hajutamine (e) ühine kaitse tugeva vaenlase eest
kaitsmise hind ületada saadava kasu (äratasuvus ebatõenäoline), sest vaesemate territooriumite omanikele toitu ei jätku rikkamatele territooriumidele sissetungijate hulk on liiga suur. Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel omakorda mõjutada ka nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Nt kui ühede isaste territooriumid on märksa suuremad/rikkalikumad kui teistel, võib see soodustada polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist”. Sellel võivad olla erinevad põhjused: Selleks, et tagada järglastele piisavalt ressursse, võib emasel tasuda pigem minna rikkale territooriumiomanikule “liignaiseks” kui paaruda vaese vallalise isasega; Kui emased on paiksed, siis satub suurele territooriumile ka rohkem emaseid. Seltsingulise eluviisi eelised – Paljusid liike erinevates taksonoomilistes loomarühmades aga iseloomustab seltsinguline eluviis (elanime karjades, parvedes, salkades, kolooniates jms).
Seega on kõigil ka ühised kohustused. Loomuõigus kehtib ühtmoodi kõigile - muutumatud kohustused, muutumatu õigus. Kui on erinevates piirkondades erinevusi, siis see pole loomuõigus (monogaamia on Euroopas üks õiguse põhikülgi. Ei saa aga väita, et see oleks loomuõigus, sest maailmas on palju polügeenseid rahvaid. Kirik peab põhjandama, et neil on õigus nõuda Euroopas ühenaisepidamist. Samuti peab nt islam ratsionaalselt põhjandama mitmenaisepidamist.). Õigus saab tegeleda vaid sellega, mis piirdub sünni ja surmaga. Õigus muutub maiseks, sest on piiratud ajas ja ruumis. Loomuõigus kehtib vaid inimestele, kuid ka Pafendorfi puhul jääb see filosoofia tasandile. C.Wolf toob loomuõiguse õiguspraktikasse. Teos Ius naturale 1748. Väidab, et jurist pole õigus praktik, vaid pigem teadus teoreetik. Tema jaoks pole õigus iseseisev nähtus, vaid seotud teiste teadustega. Nõuab, et iga mõte peab olema väljendatud selgena
annaabi.ee 
