mosaic), mis kirjeldab eri rahvuste, kultuuride ja keelte kooseksisteerimist. Erinevalt Ameerika Ühendriikide kohta kasutatud sulatuspoti-metafoorist rõhutab „kultuuriline mosaiik“ eri rahvuste mitmekesisuse säilitamist ning seeläbi ühiskonda panustamist. Hollandis sai mitmekultuurilisus alguse 1950. ja 1960. aastatel toimunud suure immigratsioonilainega, misjärel võeti 1980ndate alguses vastu ametlik mitmekultuurilisuse poliitika. 1990ndatel muutus senine mitmekultuurilisust toetav poliitika assimileerumispõhisemaks. Alates 2010. aasta aprillist võimul olev parempoolne valitsuskabinet eemaldub mitmekultuurilise ühiskonna mudelist ja toetab Hollandi kultuuri, normide ja väärtuste domineerimist ühiskonnas. 5.Miks tekib erinevate kultuuride vahel konflikte? Too näiteid. Kuna kultuuride vahel on sagedane kontakt, siis sellest tekivad ka konfliktid, kuna üks kultuur võib tunda end teisest kultuurist ohustatuna, sest tekib kartus ja hirm oma kultuuri
demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samal ajal on vaja vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja edutus karjääriredeli oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kulmineerumise allikaks. Seega tuleks sotsiaal-majanduslikus sfääris demokraatlikku mitmekultuurilisust luues keskenduda küsimusele, kuivõrd on rahvuslikud erinevused ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, sest migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise ning sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse