ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks). Alates E42 asümmeetriline jagunemine tekib üks progenitor ja üks närvirakk. Närvirakk migreerub, progenitor jaguneb omakorda. Nihe sümmeetriliselt asümmeetrilisele jagunemisele toimub järk-järgult. Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Passiivne migratsioon rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt
Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad. Nendest tekivad eellasrakud mis annavad ühe (neuroni või gliia) eellase. Alguses pole piiranguid mis rakkusid vaja on, arengu käigus võimaluste valik on kitsam – tekivad need mida vaja on. - Närvirakkude eellaste teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Neuronite teke: - Sümmeetriline jagunemine – tüvirakkude mitmekordistamine - Asümmeetriline jagunemine – üks eellasrakk ja sealt närvirakk. - Kõik toimub järk-järgult Rakkude migreerumine - Passiivne migratsioon – tõugatakse tekkekohast eemale, tekivad keskstruktuurid - Aktiivne migratsioon – uued rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (nt ajukoor) Päriselt teada ei ole kuidas toimub. Rakud ’ronivad’ mööda radiaalseid gliiarakke. Ajukoore kihid arenevad seestpoolt väljapoole,
annaabi.ee 
