IV põlvkond: häälte võrdsus saanud normiks, esineb ka viiehäälset kompositsiooni, peenem, maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata. Zanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia. Adrian Willaert tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna. Töötas Markuse kirikus, kus oli kaks koorirõdu ning ka kaks orelit. Pani aluse 3 mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale! Andrea (motetid, missad, oreli- ja ansamblimuusika) ja Giovanni Gabrieli (paljukooriline tseremoniaalmuusika) olid Willaert'i õpilased, nad kuulusid Veneetsia koolkonda. V põlvkond: jõuline, värvirohke, isikupärane väljendus, polüfoonia lihtsam. Ekspressiivne, dramaatiline muusika Zanritest ilmalikud laulud, missad, motetid, sansonetid, villanella.
kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale. Orlandus Lassus 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem
IV põlvkonna meistrite loominguaeg jääb aastatesse 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16.saj. teisele poole muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti. Eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev)
IV põlvkonnd 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16. saj. II p. muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka kui parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti. See sai eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev)
emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt meisterlikud missad on suhteliselt konservatiivses laadis ja kasutavad enamasti mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Motetizanris on väljendanud end kõige vabamalt ja uudsemalt ("Ave Maria ... virgo serena"). Ilmalike laulude hulgas on vaid paar itaaliakeelset frottola hakkas alles kujunema. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale. Adrian Willaert IV pk, valmistas ette tulevast Veneetsia koolkonda. Orlandus Lassus 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes
annaabi.ee 
