vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes vljaandes, hiljem ksiraamatu, mis ilmus paljudes vljaannetes ja tlgiti mitmesse keelde. Ta ttas maailma esimeses eksperimentaalpshholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast telust on silmapaistev 1902. a alanud koost A.
individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire. Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romantiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlusele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romantism eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda romantismi ja mitmekesistas selle teemasid. Sàndor Petöfi (1823-1849) Petöfi oli ungari romantismi suurim laulik luuletaja, kes võitles kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus. Oma väheste eluaastate jooksul elas ta kirevat ning heitlikku ränduri-, poeedi-, näitleja-, ajakirjaniku- ja sõdurielu. Oli Ungari rahvaluuletaja ja 1848.a revolutsiooni suurkangelane. Petfi nimi on ungari keelealal ,,luuletaja" sünonüüm tänaseni.
praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja s�vendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke p�him�tteid haigete p�etuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas ps�hhiaatria ja n�rvihaiguste valdkonda k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil ps�hhiaatria �pperaamatu (1887) kahes v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures.
saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned,
Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikvartett Rudolf Tobias (1873-1918 Berliinis)- Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus -Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid -Koos A. Lätega organ
· Segakooridele ,,Tuljak" (on ka rahvatants tehtud) · Naiskooridele ,,Ei saa mitte vaiki olla" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas (1860-1948) Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme · Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas (1873-1918 Berliinis) Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus · Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid · Koos A. Lätega organ
Haava), "Kuidas juhtus" (M. Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun) Meeskoorilaulud "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits) "Ei ole leelo maasta löütü", "Küll ma laulaks", "Vanapoiss kandis metsa ääres", "Kadaka Kai" (rahvaluule) Cyrillus Kreek (1889-1962) Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud rahvalaulud (koraalimeloodiate rahvapärased variandid), mida ta kogus Lääne-Eestis (ka saartel) ning Lõuna-Eestis Urvastes. Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav
september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2.1 Mart Saar Mart Saar sündis metsavahi perekonda Viljandimaal ja veetis ka oma lapsepõlve seal. Tema isa oli orelimängija ja improviseerija. Orelimäng oli nende suguvõsa kirg olnud juba mitmeid põlvkondi. Mart Saare vanaisa tegi kõiksugut ,,peenikest tööd" ja ehitas ka oreleid. Kui Mart
Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta. Eesti juustude nomenklatuuri mitmekesistas mõni aeg tagasi veel Pikantne juust, mis valmib osaliselt limabakterite toimel. Sortimendi laiendamist takistavad ebakindel majandus, oskusteabe vähesus ja vastavate toorarendusvõimaluste puudumine. Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990. aastate lõpus tekkis tagasiminek seoses piimatootmise madalseisu ja turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse
Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta. Eesti juustude nomenklatuuri mitmekesistas mõni aeg tagasi veel Pikantne juust, mis valmib osaliselt limabakterite toimel. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 18 lk.) Sortimendi laiendamist takistavad ebakindel majandus, oskusteabe vähesus ja vastavate toorarendusvõimaluste puudumine. Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. Aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990
pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis . Cyrillus Kreek(03.12.1889 Saanika küla, Läänemaa - 26.03.1962 Haapsalu). Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud rahvalaulud (koraalimeloodiate rahvapärased variandid), mida ta kogus Lääne-Eestis (ka saartel) ning Lõuna-Eestis Urvastes. 11.Esimese eesti kunstiküpse rahvusliku ooperi loojaks on Evald Aav(1900-1939).Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma "Vikerlastega ",mille esietendus toimus 1928
raha ja maid. Usuti, et inimene sünnib vaesena või rikkana ning ta ei saa seda muuta. Folklöör suri välja. Muistne kultuur jäi alles Iirimaal, Islandil ja Baltimaades, kuna need asusid Euroopa piirialadel. Antiikkultuur säilis, kuna see oli klassikalise hariduse osa (NB haridust said vaid rikkad). 2. araabia kultuur - araablased tungisid Euroopasse, kuni Karl Suur neid tagasi lõi. 3. Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia
annaabi.ee 
