Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid •Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes) •Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub astmeliselt nt. H2SO4: kahe-prootoniline hape •I astmes H2SO4 H+ + HSO4- •II astmes HSO4- H+ + SO42- • Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub praktiliselt ainult esimeses astmes (järgus) Aluste dissotsiatsioon •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid •NaOH Na+ + OH- •Aluste astmeline dissotsiatsioon: nt. Mg(OH)2: •I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH-
- glükoos ahelvorm - glükoos Keemilised omadused 1.) Annab alkoholide iseloomulikke reaktsioone. Nagu teisedki mitmealuselised alkoholid, reageerib värskelt valmistatud vask(II)hüdroksiidiga - tekib rukkilillesinine lahus. Reaktsiooni kasutatakse mitmealuseliste alkoholide tõestamiseks. Tekkival ühendil on keeruline struktuur - Cu 2+ satub nagu nelja hapnikuaatomi vahelisse puuri. Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 C6H12O6*CuO + H2O Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina
Lahuses valitseb glükoosi erinevate vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti ~35% ~65% - glükoos ahelvorm - glükoos Keemilised omadused 1.) Annab alkoholide iseloomulikke reaktsioone. Nagu teisedki mitmealuselised alkoholid, reageerib värskelt valmistatud vask(II)hüdroksiidiga - tekib rukkilillesinine lahus. Reaktsiooni kasutatakse mitmealuseliste alkoholide tõestamiseks. Tekkival ühendil on keeruline struktuur - Cu2+ satub nagu nelja hapnikuaatomi vahelisse puuri. Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 C6H12O6*CuO + H2O 3 Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina
reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Glükoos moodustas punaka sademe ehk taandas vase välja, laktoosi lahus aga värvi ei muutnud. Järelikult on glükoos monosahhariid ja laktoos polüsahhariid. Selle reaktsiooniga on võimalik määrata, kas tegemist on mono- või disahhariidiga. Disahhariidi puhul tekib katseklaasi tumepunane sade, monosahhariid aga jääb värvituks. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamise happelises keskkonnas tekivad ühendid,mis reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Nende värviliste produktide abil saab määrata suhkruid. Selivanoffi reaktiivi kasutataksegi suhkrute määramiseks pärast kuumutamist nende värvi alusel. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 2ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendasin vesivannil. Glükoosi lahus muutus tume oranziks ja fruktoosi lahus tumepruuniks
töötlemisel moodustub kolmeasenduslik ester 1,2,3- propaantriüültrinitraat, mida tavaliselt nimetatakse nitroglütseriiniks. Glütseriini oksüdeerumisel moodustuvad hüdroksüaldehüüd 2,3-dihüdroksüpropanaal ehk glütseriinaldehüüd ja hüdroksüetoon 1,3-dihüdroksü-2-propanoon. Glütseriinil on suur tähtsus looduses, kus ta esineb karboksüülhapete estritena rasvades ja rasvõlide koostises. Glütseriini kasutatakse parfümeerias, samuti lõhkeainete tootmisel. Mitmealuseliste hapetega kondenseerimisel saadakse glütseriinist polüestreid alküüdvaike, mida kasutatakse lakkida valmistamiseks. Suurema hüdroksüülrühmade arvuga alifaatseid alkjohle leidub sageli looduese, kus nad moodustuvad neile vastavatest sahhariididest. 7 Kasutatud kirjandus Igor Grandberg. 1979 Kirjastus "Valgus". Orgaaaniline keemia Ants Talumets. Tallinn 2002. Kirjastus Avita. ORGAANILINE KEEMIA õpik
äädik- ja sipelghape kuuluvad nõrkade hapete hulka). Millised ioonid antud ainest vesilahuses tekivad väljendatakse dissotsiatsioonivõrrandiga: HCl = H+ + Cl- või HNO3= H+ + NO3-, kusjuures sageli näidatakse ära ka olek: tahke(t), + - HCl(g) = H (l) + Cl (l) HNO3(v)= H+(l) + NO3- (l) vedelik(v), gaas(g),lahustunud(l). NB! Mitmealuseliste hapete (sisaldavad mitut vesinikiooni) dissotsiatsioon toimub astmeliselt: H2SO4= H+ + HSO4- ( I aste = 60%, kui lahus on 0,5%-line) HSO4- = H+ + SO4-2 (II aste = 1%, " " " " ) Nagu näha toimub mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon peamiselt ainult esimeses astmes. · Aluste dissotsiatsioon Aluste vesilahuste ühised keemilised omadused (reageerimine hapete ja happeliste oksiididega, toime indikaatoritesse jne.) on
2-3 ml Selivanoffi moodustub pentoosidest reaktiivi. heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. 7) Tärklise reaktsioon 5 ml tärkliselahust, 1 Reaktsioonisegu muutus joodiga tilk joodilahust siniseks ning seda Maisitärklis Kartulitärklis kuumutatakse keemiseni.
katseklaas: 1 ml muutus oranzi värvi ja II katseklaasis glükoosi lahust. olev lahus tumepunaseks. Suhkrute Mõlemasse kuumutamisel tekib pentoosidest katseklaasi heterotsükliline aldehüüd furfurool, lisatakse 2-3 ml heksosidest hüdroksümetüülfurfurool. Selivanoffi Tekkivad ühendid reageerivad reaktiivi. mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Lahuses olevad süsivesikud annavad kuumutamisel Furfurooli ja hüdroksümetüülfurfurooli 7) Tärklise 5 ml tärkliselahust, Lahus muutus siniseks ning reaktsioon 1 tilk joodilahust kuumutasin keemiseni
sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON Kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidets heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos.
Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff'i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen-1,3-dioolist ja FeCl3- st. O O pentoosid CH furfuraal O O HO CH heksoosid - -
invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud polüsahhariidiahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse
Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks.
Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade, Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks. Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid. 6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses.
Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks.
segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks.
minutit. minutit. Tulemus: Kuumutades tekkis paari minuti Tulemus: Sadet ei tekkinud, kuna tegu oli jooksul punane sade. See tõestas, et tegu on oligosahhariidiga. monosahhariidiga. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalainete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid annavad mitmealuseliste fenoolidega reageerides värvilisi produkte. Üks selleks kasutatavaid reaktiive on Selivanoff'i reaktiiv, mis sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl 3. Reaktsiooni produkti värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosi lahusele lisatakse 2 ml Töö käik: 1 ml glükoosi lahusele lisatakse 2 ml
Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin. Soojendasin keeval vesivannil 4-5 min. Välja võttes oli fruktoos punakaspruunikas, glükoos aga lahjem pruunikas. Järeldus Selivanoff'i reaktiiv, mis kujutab endast soolhapet, kontsentreerivaks agendiks resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3 suhkru kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid polükondenseeruvad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvusi punakaspruunist tumepruunini. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.7
II katseklaas: 1 ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. Töö käik: Soojendame Lahus 10 minutit keeval veevannil. I katseklaasis olev lahus muutus oranzi värvi ja II katseklaasis olev lahus tumepunaseks. Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Ketosuhkrud reageerivad meelsamini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel. Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust 1 tilk joodilahust Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud
Jälgitakse Cu 2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 23 minuti jooksul. Järeldus: Kasutasin fruktoosi ja maltoosi. Sade tekkis 3 minuti jooksul fruktoosi lahuses. Järelikult on fruktoos taandatav monosahhariid. Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustuvad furfuraalid. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse näiteks Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C 6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust
Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punakas-pruunikas sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punakas-pruun Cu2O sade. Maltoos on oligosahhariid, seega vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff’i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen- 1,3-dioolist ja FeCl3-st. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10
taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub suhkrute kuumutamisel pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks.
Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. Pikemal seismisel tekkis ka maltoosi sisaldavasse katseklaasi sade, kuna maltoosis toimus glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid (glükoosijäägid) taandasid samuti vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeritud benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil.
Tulemus: Glükoosi lahuses sadestus punane Cu2O sade, kuid laktoosi lahuses ei toimunud midagi. Üksnes monosahhariidid taandavad vaske nõrgas happelises lahuses, seega näitas reaktsioon, et glükoos on monosahhariid ja laktoos on oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilis produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agengina benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil.
minuti jooksul. Tulemus: Pärast mõne minutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Tulemus:Fruktoosilahust sisaldavas katseklassis muutus lahus paari minuti jooksul
laktoosi. Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis õrn punakas sade, laktoosi sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud. Katse õnnestus, kuna katse eesmärk oligi eristada taandavat monosahhariidi oligosahhariidisst. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Kui kuumutada suhkruid tugevate mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega ja annavad värvilisi produkte neid kasutatakse sageli ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja katalüsaatorina FeCl3. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega, ühendi värvus võib varieeruda punakaspruunist tumepruunini. Töö käik: Ühte katseklaasi valada 1 ml fruktoosi lahust, teise sama palju glükoosi lahust.
sade, sest toimus oligosahhariidi glükosiidsidemete hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid taandasid vaske. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli suhkrute kvantitatiivne määramine. Töö põhimõte seisneb selles, et suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapetega pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte. Katse ehk Selivanoffi reaktiiviks on soolhape koos benseen-1,3-diooliga (C6H4(OH)2), mis on kondenseerivaks agendiks. Töö käik: 1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi lahust, teise katseklaasi 1 ml !%-list glükoosi lahust. 2) Lisasin mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoffi reaktiivi, loksutasin, soojendasin keeval vesivannil 4...5 min. 3) Jägisin värvilise ühendi tekkimise kiirust ja intensiivsust. Tulemused:
3-4 minutit. Tulemus: Pärast ainete segamist mõlemad lahused olid sinist värvi.Pärast kuumutamist,katseklaasis,kus fruktoos tekkis Cu2O sade.Sade tekkis,sest tegemist on monosahhariidiga.Teises katseklaasis maltoosiga sade ei ole tekkinud,sest maltoos on disahhariid,aga disahhariidiga reaktsioon ei toimu. 6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. O Pentoosid C furfurool O H O Heksoosid HOCH2 C hüdroksümetüülfurfurool H
Lisasin mõlemasse katseklaasi 3 ml Barfoed' reaktiivi ning seejärel kuumutasin veevannil. Glükoosi lahuses tekkis punane sade 3 minuti jooksul, laktoosi lahuses seda ei juhtunud. See tõestab, et glükoosi puhul on tegu monosahhariidiga. 2.6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 15 Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini
Tulemused ja järeldused: Glükoosi lahusesse tekkis punane Cu2O sade, mis tõestas, et glükoos on taandav monosahhariid. Laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud, kuna tegemist oli oligosahhariidiga, mis ei taanda Barfoed' reaktiivi abil vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5- hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida kasutatakse suhkrute kvalitatiivseks määramiseks. Üheks kasutatavaks reaktiiviks on Selivanoff'i reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, resortsionooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni käigus tekkiv värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Töö käik: · ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulga glükoosi lahust · lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin
Teises katseklaasis, kus oli lisatus laktoosi lahus, ei toimunud midagi. Saame järjeldada, et ainult monosahhariidid(aldehüüdrühmasisaldavad) taandavad vaske, mitte oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsukliline aldehuud furfuraal, heksoosidest 5-hudroksumetuulfurfuraal. Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva uhendi varvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik
Kasutada võib ka hüdroksüülrühma puhul eesliidet hüdroksü. Üldvalem: R-OH, CnH2n+1OH OH rühm ei pruugi olla süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne, tüviühend numereeritakse (andes põhirühmadele väikseimad kohanumbrid) ja asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras). Mitmealuseliste alkoholide puhul kasutatakse lõppusid -diool, -triool, -tetrool jne. Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul.
et glükoos on taandav monosahhariid. Kui ma oleksin hoidnud katseklaase kuumal vesivannil kauem, siis tekkiks Cu2O sade ka laktoosiga katseklaasi seinale, sest kauem kuumutades laktoos hüdrolüüsiks vaske taandavaid monosahhariide. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
et glükoos on taandav monosahhariid. Kui ma oleksin hoidnud katseklaase kuumal vesivannil kauem, siis tekkiks Cu2O sade ka laktoosiga katseklaasi seinale, sest kauem kuumutades laktoos hüdrolüüsiks vaske taandavaid monosahhariide. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti ~35% ~65% - glükoos ó ahelvorm ó - glükoos Keemilised omadused 1.) Annab alkoholide iseloomulikke reaktsioone. Nagu teisedki mitmealuselised alkoholid, reageerib värskelt valmistatud vask(II)hüdroksiidiga - tekib rukkilillesinine lahus. Reaktsiooni kasutatakse mitmealuseliste alkoholide tõestamiseks. Tekkival ühendil on keeruline struktuur - Cu2+ satub nagu nelja hapnikuaatomi vahelisse puuri. Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur OH 11.Oklassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 23 HO H H OH H OH Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 à C6H12O6*CuO + H2O
vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti ~35% ~65% - glükoos ahelvorm - glükoos Keemilised omadused 1.) Annab alkoholide iseloomulikke reaktsioone. Nagu teisedki mitmealuselised alkoholid, reageerib värskelt valmistatud vask(II)hüdroksiidiga - tekib rukkilillesinine lahus. Reaktsiooni kasutatakse mitmealuseliste alkoholide tõestamiseks. Tekkival ühendil on keeruline struktuur - Cu2+ satub nagu nelja hapnikuaatomi vahelisse puuri. Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 C6H12O6*CuO + H2O Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid
vaheühendin. Eelkõige kahjustab maksa. Karboksüül happed Karboksüül happed sisaldavad funktsionaalset rühma karboksüül rühma COOH struktuur valemiga O C OH Karboksüülrühm koosneb kahest osast: karboksüül rühmast =CO ja hürdoksüül rühmast OH. Karboksüül hapete üldvalem on RCOOH, milles Rsüsivesiku radikaal (või vesinik). Mitmealuseliste karboksüülhapete molekulides on mitu karboksüül rühma. Karboksüül hapete nimetus tuletatakse süsivesiku nimetusest, milles molekuls on niisama palju c aatomeid, lõppu happe abil, CH4 (metaan) HCOOH (metaanhape); CH3CH3 CH3COOH (etaanhape) 1. Karboksüül hapete saamine. Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksutatsioon. 1)alkaanide katalüütilisel oksudatsioonil tekivad karboksüül happed.
aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon. 1. alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped. CH3 CH2 CH2 CH3 2CH3 COOH + H2O 2. aldehüüdide oksüdeerumisel CH3 OH H CHO H COOH 3. etanoolist saadakse etanaal ja etaanhape CH3 CH2 OH CH3 CHO CH3 COOH III KEEMILISED OMADUSED 1. metalliga
aspartaam (E951) 200 neohesperediin DC (E959) 1500 atsesulfaam K (E950) 200 tsüklamiinhape (E952) 45 sahhariin (E954) 300 Konkreetse ühendi magusus sõltub kontsentratsioonist, keskkonna pH-st, temperatuurist ja maitsmisretseptorite individuaalsusest. Magusamaitselised mitmealuselised polüalkoholid Magusamaitseliste mitmealuseliste polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool ja laktitiool. Kõik need ühendid on esindatud ka lisaainete nimestikus. Inimorganism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes samuti küllaltki mõõduka kiirusega. Seetõttu kasutatakse neid suhkurtõve korral suhkru aseainetena. Kõik need ühendid annavad organismile energiat nagu sahharooski. Lisaks on neil ka teatud ebameeldivad kõrvalefektid
oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Created by Riho Rosin 23 13666324649407.doc.doc Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon. 1. alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped. CH3 CH2 CH2 CH3 2CH3 COOH + H2O 2. aldehüüdide oksüdeerumisel CH3 OH H CHO H COOH 3. etanoolist saadakse etanaal ja etaanhape CH3 CH2 OH CH3 CHO CH3 COOH III KEEMILISED OMADUSED 1. metalliga
moodustuvad. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. 6 Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses? Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas
20% aga alkohoolsete jookide valmistamiseks. Teda kasutatakse ka ekstraheerijana (taimedest toimeaainete eraldamisel), värvi- ja lakitööstuses, parfümeeriatööstuses, ravimite tootmiseks ja ka sünteetilise kautsuki tootmiseks. 2) Tapab ajurakke, kahjustab maksa, magu, limaskesta, seedeorganeid jne. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjustaks. Toime sõltub kehakaalust, joodava joogi kogusest, tervisilikust seisukorrast jne. 1) Mitmealuseliste alkoholide mõiste. 2) Iseloomustada etaandiooli (valem, teine nimetus, omadused, kasutamine) 3) Iseloomustada propaantriooli (valem, teine nimetus, omadused, kasutamine) 1) Need on alkoholid, mis sisaldavad molekulis rohkem kui ühte hüdroksüülrühma. 2) C2H4(OH)2, teise nimetusega etüleenglükool. Õlitaoline väga mürgine vedelik, keemistemperatuur on 198C, külmumistemp. -34C. Kasutatakse automootorite
aspartaam (E951) 200 neohesperediin DC (E959) 1500 atsesulfaam K (E950) 200 tsüklamiinhape (E952) 45 sahhariin (E954) 300 Konkreetse ühendi magusus sõltub kontsentratsioonist, keskkonna pH-st, temperatuurist ja maitsmisretseptorite individuaalsusest. Magusamaitselised mitmealuselised polüalkoholid Magusamaitseliste mitmealuseliste polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool ja laktitiool. Kõik need ühendid on esindatud ka lisaainete nimestikus. Inimorganism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes samuti küllaltki mõõduka kiirusega. Seetõttu kasutatakse neid suhkurtõve korral suhkru aseainetena. Kõik need ühendid annavad organismile energiat nagu sahharooski. Lisaks on neil ka teatud ebameeldivad kõrvalefektid.
NB! Kui proove kuumutada liiga kaua, tekib sade ka oligosahhariidi sisaldavas katseklaasis, kuna oligosahhariidis toimub glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanevad monosahhariidid taandavad vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalü-saatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
annaabi.ee 
