soovida võlukepp, mis täidaks kõik minu soovid. Kas tõesti tundus siis juba kolm soovi liiga vähe olevat või oli see lihtsalt lapselik kavalus, seda on praegu raske öelda. Ilmselt ka vana kaluri tobedad soovid ja lõpuks tühjade kätega jäämine oli üheks põhjuseks. Kuid kas ka tegelikult kolmest soovist piisab kogu eluks ja kas nende soovide täitumisel peaks õnnelikuks saama kogu maailm või mina, need ei olegi nii kerged küsimused, kui esmapilgul tundub. Missivalimistel kuuleme kandidaatidelt tihtipeale üllast soovi, et rahu valitseks kogu maailmas. Pole kahtlustki, et sõdade lõppemine teeks kogu inimkonna õnnelikumaks. Kuid siinkohal peame mõtlema milleks sõditakse, sest enamasti on sõda ikkagi rohkem tagajärg. Igal tagajärjel peaks aga olema ka põhjus. Inimkonna sünnist alates on sõdu tegelikult peetud peamiselt ühe põhjusega ja selleks on ühe grupi inimeste heaolu suurendamine teise grupi arvelt. Alguses sõditi saagirikkamate
pidudel, tarvitama alkoholi, narkootikume ja ta elu käib jälle alla. Ta võtab üledoosi ning seda mis edasi saab, lugeja teada ei saa. ,,Iluasjake" räägib naisest, kes elab tibielu ning kelle mees ei ole peaaegu üldse kodus, sest ta töötab Tartus oma firmas. Seal on palju segadust ja konflikte. ,,Susanna ja mina" räägib üksindusest, kurbusest ja hirmudest. ,,Kolmas printsess" peategelaseks on ilus 20-aastane naine Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivalimistel. Tal on suur lootus, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Siis tutvub ta mehega, tänu kellele hakkab ta elu jälle paremini minema. Ta leiab endale töö sekretärina. Kui alguses tundus mees talle vaesena, siis pärast tuli välja, et ta oli rikas ja jõukas mees. ,,Küpsiseparadiis" seal on neli erinevat peategelast. Kõik on erivanusega, kes oma elult midagi otsivad. See on vaimukas ja kergestiloetav raamat. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.google.com
süsteem. Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib välja käitumises ja mõtlemises ebasobivad inimesed. Viimane mõte nõuab kommentaari. Partei ei vaja tingimata kõige targemaid, aga kindlasti stabiilse närvisüsteemiga, meeskonnatööks sobivaid, parteijuhtkonnale alati ja igas olukorras lojaalseid inimesi. On vaja inimesi, kes käituvad ettearvatult ega lange skandaalidesse. Ka missivalimistel ei eelistata ju tihti mitte kõige ilusamat tüdrukut, vaid hoopis sellist, kes suudab missi ülesandeid täita (laitmatu taust, käitumis- ja keeleoskus jms). Politoloogid väidavad, et lääne demokraatiates on kätte jõudnud “kartellierakondade” ajajärk. See tähendab, et riigis kujuneb välja professionaalne poliitiline eliit, kellele valijate huvide esindamine muutub rutiinseks tööks. Teadmine, et
Mingil perioodil hakati (hakatakse???) atraktiivseks pidama ka kiilaspäiseid. Juba imikud vaatavad kauem atraktiivset inimest kui mitteatraktiivset. Inimesed, kes on atraktiivsemad, käituvad prosotsiaalsemalt kui need, kes ei ole. Mehed hindavad kõrgemalt ka naiste seksuaalset atraktiivsust. Tähtis on juts puusade ja rindade suhe (büsti ja puusade suhe). Rinnad peavad olema suuremad. Polegi oluline, mida naine räägib, oluline on selline atraktiivsus (ka missivalimistel, kus mehed valivad- arvestavad nad kindlasti seda suhet). (Sotsiobioloogiline seletus) 1. Keha kuju Meeste arvates on (keskmisest veidi) lühemad naised atraktiivsemad. 2. Juuksed Naised eelistavad aga pikemaid mehi. Naistel pikemad ja paksemad 3. Pikkus juuksed on atraktiivsemad. 4. Nägu 1994(?) hakati uurima näo atraktiivsust
Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib välja käitumises ja mõtlemises ebasobivad inimesed. Viimane mõte nõuab kommentaari. Partei ei vaja tingimata kõige targemaid, aga kindlasti stabiilse närvisüsteemiga, meeskonnatööks sobivaid, parteijuhtkonnale alati ja igas olukorras lojaalseid inimesi. On vaja inimesi, kes käituvad ettearvatult ega lange skandaalidesse. Ka missivalimistel ei eelistata ju tihti mitte kõige ilusamat tüdrukut, vaid hoopis sellist, kes suudab missi ülesandeid täita (laitmatu taust, käitumis- ja keeleoskus jms). Politoloogid väidavad, et lääne demokraatiates on käesoleval ajal kätte jõudnud “kartellierakondade” ajajärk. See tähendab, et riigis kujuneb välja professionaalne poliitiline eliit, kellele valijate huvide esindamine muutub rutiinseks tööks. Teadmine, et
annaabi.ee 
