Mehhiko lahe merefüüsika
Ta oli moodustatud tänu mere põhja erosioonile ja veelihe tõttu.
Vähem on tuntud nõlvaku reljeef Mehhiko ida rannikul, kuigi ta on üsna järsk ja kitsas.
Sügav põhi. Mehhiko lahe põhjal kõrgub suur sedimentatsiooniline struktuur, mil nimetakse
Missisiiniliseks koonuseks. Ta kujutab endast koonusekujulise kogutud materjali.
Juning (1958) väidis, et hall ibejas savi kuulub pleistotseenile, mis oli tõestatud radioloogiliste
meetodite abil, samuti ka paleontoloogiliste andmete abil.
Missisipiline koonus oli formuleeritud tänu suure koguste savi sademete väljaviimisele. Nad olid
laiendatud Mehhiko lahe põhjal.
Mehhiiko lahe abüssaalne tasandik osaliselt kaetud sademega, millised on iseloomulikud
Missisipilisele koonusele. Sigsbi tasandik on täiuslikult sile. Juning (1962) on märganud, et see
on vist üks kõige tasandiline piirkond ookeanide põhjal. Tema gradient ei ületa 1:8000.
4. GIDROLOOGILINE TÖÖKORRALDUS
Joonis 3: Soolsus Mehhiko lahes
Veemassid