1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat. Tundub, et Rannap on niivõrd ainulaadne, et ükski noorematest kirjanikest pole suutnud senini tema jälgedes käia. Tema raamatud Jaan Rannap
Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus. Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga
vastutuse ning juhtrolli just tänu oma missioonitundele,sisemistele väärtustele. Tänapäeva poliitikas on järjest vähem loomeinimesi ning poliitikud ei oma tihti muud eriala kui poliitika ise. Poliitika on muutumas eraldi valdkonnaks, kuhu ei kogune enam erinevate valdkondade parimad esindajad ehk eliit, vaid kes kasvatab end ise. Sellises muutuvas olukorras tuleb poliitikasse järjest rohkem neid, kellel on esikohal esmatarvete rahuldamine ehk palga teenimine, mitte eneseteostus ja missioonitunne. Eliit-inimesed kerkivad esile just kriisiolukorras. Nad on justkui ühiskonna valvurid, ei karda riskida ideede nimel. Ka praeguses majanduskriisis on vaja eliit-inimesi, eliit- ärimehi, kes oskavad ärilise kasumiga riigile tervikuna kasu tuua, unustamata lihttöölisi. Tallinnasse võeti tööle inimesi reisiteenindajateks,reisisaatjateks kellel polnud tegelikku töödki, nagu töötu abiraha andmine.
Inglise luuletaja Samuel Taylor Coleridge on öelnud: ,,Mis muud on vabadus, kui sunduseta voli kõik õigused, mis Jumal andnud, ära kasutada." See tähendab võimalust teha kõike, mida hing ihaldab ning mõistus õigeks peab. Oma tulevikule mõeldes olen sageli jõudnud järeldusele, et kuigi minus on väike soov teenida palju raha, pean ma tegelema millegagi, mis annab mulle enamat kui suure summa pangaarvel, millegagi, mis rikastab mu maailma hingeliste väärtustega. Minu jaoks on missioonitunne see, mis loeb. Inglise esseist Joseph Addison on öelnud, et päev, tund tõelist vabadust kaalub üles terve igaviku kestva vangipõlve. Ülekantud tähenduses võib vangipõlv olla ka ju kindlates piirides rutiinne ja igav elu, kus inimesel pole kirge oma tegemiste ning ümbritseva maailma vastu. Selmet näha oma elu ainult materiaalsete huvide ümber keerlevat, võiks toetuda pigem vaimsetele varadele. Midagi väärtustada ei tohiks tähendada seda rahas hinnata,
Sellised inimesed on vabamad eneseväljendustes, demokraatlikumad, kergemini ebamugavusi taluvad. eneseteostus tunnustus Sotsiaalsed vajadused turvalisus füsioloogilised vajadused Millega motivatsiooni tekitada? On rida põhjuseid, miks inimesed vabatahtlikku tööd teevad : _ võimalus kasutada mõttestatult vaba aega _ missioonitunne, usk, tahe asju paremaks teha _ hea tunne kasulik olemisest _ hea seltskond _ sotsiaalsete kontaktide loomise võimalus nii Eestis kui väljaspool _ võimalus laiendada silmaringi, olla loov _ oma oskuste pakkumine _ meeldiv vaheldus igapäevatööle _ tegutsemine oma tuleviku nimel (vanainimeste, puuetega inimeste ühingud) _ on töid, mis tahavad tegemist, aga raha eest keegi ei tee _ vajadus saada positiivset tagasisidet _ ühiskonna tunnustus
või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega. Oskaksin abivajavaid lapsi märgata ning leida neile sobiv ning tõhus tugiteenus, et tagada lapsel hea õppeedukus. Haridusliku erivajadustega lapse õpetamisel on tähtis minu kui õpetaja järjepidevus, kannatlikkus ja missioonitunne neid lapsi õpetada. Tähtis on ka koostöö lastevanematega. Tugiteenuse määramisel tuleb nõu pidada ka lapsevanemaga. Üldiselt arvan, et sobiksin ja oleksin valmis olema haridusliku erivajadustega laste õpetaja. Kuid kindlasti vajaksin täiendavaid kooliusi, teadmisi, oskusi ja kogemusi.
rohkem eesmärgistatud, kuid samal ajal paindlik ja õppijakeskne. Formaalõpe toimub enamasti koolides, toimub eesmärgistatult kvalifitseeritud õpetajate juhendamisel ning õppimisprotsessi ja selle tulemusi hinnatakse. Kuni põhihariduse tasemeni on see kõigile kohustuslik. Töö on midagi, mille kaudu saab igaüks panustada ühiskonna arengusse. Palk on töö juures küll oluline argument, kuid sageli mitte peamine. Töötamise põhjusteks on ka soov olla kasulik ja tunnustatud, missioonitunne või kogemuste omandamine. Paljud töötavad oma vabast ajast ja vabast tahtest suisa tasuta, et anda lisapanus ümbritseva keskkonna paremaks muutmiseks. Hea töö, mis vastab iseenda huvidele ja oskustele, valmistab naudingut, mistõttu on oluline oma soovide ja võimete eelnev hindamine juba varakult kooliajal, et selgeks saada, mis sind tegelikult huvitab. Selleks tasub nõu pidada karjäärinõustajaga. Pääs tööturule ning noorte toetamine nende arenemisteel ja
suuda midagi muuta. Seega on raske rääkida sel tasandil. Aga kas nad suudavad pidurdada inimeste enda loodud asjade käiku? Mõnes mõttes nad pärsivad tõepoolest seda ,,loomulikku" arengut. Kas või alguses mainitud raudtee külge aheldamine või siis mõne kuu tagune sündmus, kui keskkonna aktivistid ronisid Gröönimaal naftapuurtorni ja takistasid selle tööd. Tõesti, nad pidurdasid asjade käiku, aga nad ei hoidnud nende toimumist ära. Seetõttu arvan, et neid inimesi seob missioonitunne ja nende eesmärk on midagi hoopis muud, kui lihtsalt mõne heeringaliigi säilitamine. Looduskaitse aktivistid on tänapäeva teisitimõtlejad nagu omal ajal orjapidamise vastased tegelevad millegagi, mis neile otsest kasu ei too. Ja sellega panevad inimesed end keerulisse olukorda, keeldudes pimesi allumast üldlevinud tavadele ja nõuavad praeguse elukorralduse ümberhindamist. Nad koputavad iga inimese südamele, et igaüks end ise muudaks
põlvkonna lapsed. Nende kohta öeldakse mittetavalised lapsed. Mittetavaline: ülitugev tahe. Nt. Kui laps midagi väga tahab siis ta peab selle saama. Need lapsed on ka üliärkvel. Kui laps hakkab rääkima siis ta veel mäletab oma sündi. Ta on küll laps aga samas ta on täiskasvanu lapse kehas. Sellise lapsega ei saa suhelda nagu lapsega vaid nagu võrdväärsena. Vanemad peavad sellega harjuma ja leppima. Need lapsed on väga tundlikud valede suhtes. Tugev missioonitunne. Vanematel on tihti oma arvamus mis lastest saab aga laps hakkab selle vastu kohe kindlasti võitlema sest tal on omad missioonid ja tulevikuplaanid. Sensitiivsus- kaasasündinud sotsiaalne instinkt. Demokraatlik süsteem. Reeglid, kokkulepped inimeste vahel. Kontrollsüsteem. Püramiidsüsteem. Kui lasteaias on rühmas indigolapsed. Kõiik peavad olema võrdsed. Indigolaste hulgas kokkuleppeid ei ole, k'õik toimib rahulikult ja loomulikult. On olemas vabadus, ei ole kaost, on harmoonia.
protsessiteooriad – põhineb arusaamisel, et inimesed analüüsivad situatsiooni ja otsustavad kas ja kuidas sellele reageerida. Põhirõhk on inimese erinevatel arengu protsessidel. (Kütt 2005) Millega motivatsiooni tekitada? On rida põhjuseid, miks inimesed vabatahtlikku tööd teevad: Maria Küti ja vabatahtlike foorumi külastajate arvamus, sellest millega saab motivatsiooni tekitada: võimalus kasutada mõttestatult vaba aega missioonitunne, usk, tahe asju paremaks teha hea tunne kasulik olemisest hea seltskond sotsiaalsete kontaktide loomise võimalus nii Eestis kui väljaspool võimalus laiendada silmaringi, olla loov oma oskuste pakkumine meeldiv vaheldus igapäevatööle (Kütt 2005) Sisemine motivatsioon Üldiselt taanduvad kõik töö ja arenguga seotud küsimused motivatsioonile. Ei ole vahet,
Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus. Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado
vastu sõtta! Ennastkehtestav isik läheb välise toe vahendeilt (teiste sallivus, hoolivus ja vastutulek, abi, tähelepanu, osavõtlikkus, kaastunne; raha, võimu või tutvuse kasutuselevõtt jne) üle seesmisele toele. Ta toetub oma väärikusele, rollile, õigustele, põhjendatud huvidele. Mõistab, et see isiksuslik ressurss, millele oma kindlameelsus rajada, on õige lai. Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja missioonitunne, moraalne kindlus ja rõõmsameelsus, aga ka ilumeel, headus, osavõtlikkus, siirus ... Oma seesmisest rikkusest teadev isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001). Enesekehtestamine on ei või jahi esitlemise kunst Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes
tubakas, kütus, elekter, pakend) Maksusüsteemid 1. Proportsionaalne- ühtne maksumäär 2. Progressiivne- maksumäär kasvab sissetuleku kasvades Sotsiaalmaks 33% palgafondist Tööandja Kidlustusmaksed: 1. Pensionikindlustus 2% 2. TKM 1,6% üksikisik palgast/ 0,6% ettevõtja Töö ja palk MIKS? 1. Majanduslik sund 2. Eneseteostus 3. Missioonitunne Palk: 1. Ajapalk- tunnitasu 2. Tükipalk- tehtud töö koguse eest Miinimumpalk (täistööaeg) Tööealine 15-74 Tööjõud- aktiivne tööjõuline elanikkond Töötaja (palgatöötaja, ettevõtja, vabakutseline) Töötu (otsib tööd) Täistööhõive Tööpuuduse põhjused: 1. Muutused tootmise struktuuris 2. Majanduskriis Vahendamise võimalused: 1. Uued töökohad 2. Ümberõpe Sotsiaalpoliitika
Kiire selekteerimine oma mälus ja ma ei leia ühtegi tuttavat õpetajat, kes vastaks Eesti õpetajaeetika koodeksi juhiste III osa nõuetele. See nõuab üliinimlikke võimeid ja üliideaalset iseloomu. Julgen kahelda sellise inimese olemasolus. Erilise iroonoiana tundub viimane lause: ,,õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist." Põhimõtteliselt kattub see viimane lause Hannele Niemi ,,Hea elu" ideega, kuid on absoluutselt kontrollimatu. Missioonitunne on igal pedagoogil täiesti erinev ja erinevatel alustel reguleeritud: kes vajab õpilaste tunnustust, kes võimalust enesekehtestamiseks, kes palka elamiseks. Õpetaja kutse-eetika on sõnastatud palju üldsõnalisemalt kandes endas põhilisi väärtusi, mis osalt kattuvad Eesti Õpetaja-eetika koodeksiga. Keerulisemaks läheb lugu aga EI kutse-eetika deklaratsiooniga. Seda lugedes jääb
Kas või pelgalt sellepärast, et praegu ma veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev
kes ei saa omandada haridust majanduslikel põhjustel. · Kõikidel inimestel on kohustus osaleda 9-aastases üldhariduskoolis. Selles pole õppemaksu. · Mees- ja naissoost õpilasi õpetatakse koos. · Seaduses ettenähtud üldhariduskoolid on oma iseloomult rahvakoolid. Kooli asutamise õigus on vaid seaduses nimetatud juriidilistel isikutel. Õpetajad koolides on kogukonna teenrid, kellel on missioonitunne ja teadlikkus oma kohustustest. Sel eesmärgil austatakse õpetaja staatust ning kindlustatakse tema õiglane ja kohane (sotsiaalne) kohtlemine. · Sotsiaalne kasvatus. Riik ja kohalikud omavalitsused ergutavad hariduse edendamist kodus, töökohtadel ja kogu ühiskonnas. Selleks rajatakse raamatukogusid, muuseume, õppesaale kodanikele jne, kasutades selleks koolide tuge ja kohaseid õppemeetodeid.
Saksamaast 1/8 tema aladest. Maksimum armee suuruseks sätestati 100 000, ohvitsere max 4000, ei tohtinud olla allveelaevu ega lennuväge. Reparatsioonide summat ei määratud. Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele
Samas hügieenifaktorid mõjutavad tööga rahulolematust. Kui rakendada hügieenifaktoreid, siis on võimalik vähendada rahulolematust ning motivatsioonifaktorite rakendamisel on võimalik tekitada rahulolu. 8.13 Miks on sisemine motivatsioon inimese stimuleerimisel oluline? Sisemine motivatsioon tagab soovitud tulemuse kiiremini kui loovvõimete ja teadmiste arendamine. Kuna sisemise motivatsiooni allikad tavaliselt inimeste jaoks isiklikul tasandil olulised (armastus töö vastu, missioonitunne, väljakutse), on need parimad loovuse ja tööle pühendumise stimulaatorid. Sisemine motivatsioon seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega: võimalusega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Juhul kui inimese töössesuhtumine on innustatud sisemisest motivatsioonist, on tehtav töö inimese jaoks huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. Need inimesed saavad oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu. 9
· Rahvaste sulatusahjus (melting pot) sünnib eriline ,,ameerika rahvus", kellel oma ,,ameerika identiteet" · Progressiusk: tuleviku optimism · Eneseusk: ,,Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on sotsiaalselt dünaamiline": ... self-made man aristokraatia ja türannia asemel · Vaba ja õiglane ühiskond, kus inimesed on võrdsed (va. Orjad): demokraatlik poliitika USA mentaliteedi kujunemine · Missioonitunne igal alal: ususektid (nt. Metodistid, baptistid, mormoonid), Karskusliikumine, naisliikumine, vanglareformid (kasvatav vangla surmanuhtluse asemel) Mõjutajad: · SB traditsioonid, protestantism, PA omapära, valgustus, romantika · ,,Lääne hõivamine" (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier) ... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks · Liikuv põllumajanduslik ühiskond
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil
Sõjaväekohustust Suurbritannias ei ole. On maailma merede valitseja. Probleemid ja nõrkused: 1) Tänu vabakaubandusele omamaine põllumajandus taandareneb. 2) Tööstusühiskonna sotsiaalsed ja moraalsed probleemid: prostitutsioon, alkoholism, vaesus. Saavutused: Sotsiaalreformid tööliste eluolu parandamiseks, valimisreformid (1832, 1867, 1884). Demokraatia laienes, toorid ja viigid muutuvad massiparteideks. ,,Briti missioonitunne": Suurbritannia juhib maailma progressi ja tsivilisatsiooni. ,,Valitud rahvus". Kirjanduses Kipling. 1877 sai kuninganna Victoriast India keisrinna. IV. Austria-Ungari (alates 1867), oli kaksikmonarhia Austria keiser oli Ungari kuningas. Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni. Seal oli 14 rahvust, sakslased moodustasid vähemuse, palju on slaavi rahvusi. Tegemist on vanamoodsa riigiga, on põllumajandusriik,
mis koosnevat 3-st elemendist - mõistus; tahe; himud (vajadused, soovid). Igaühele neist vastab siis ka ühiskonnas oma tegevusvaldkond, sest indiviid eksisteerib ühiskonnale ja ühiskond peegeldab "lahustunud" indiviidi. Samas on indiviid sündinud ("kutsutud") just selle tegevusvaldkonna jaoks ja kohustatudki siis nimetatud valdkonda ühiskonna hüvanguks realiseerima (tunnetatud kutsumus 19 ja missioonitunne seda täita). Kui ta nii ei toimi, siis ei ole ta vooruslik ega ka õiglane. Ideaalriigi struktuuris vastab hinge elementidele peegeldusena 3 seisust : - "mõistusele" > juhtiv seisus ehk tõeline vaimuaristokraatia (vanemad ehk "archontes"). Selleks seisuseks kõlbavad vaid filosoofid kui inimesed, kes kõige täiuslikumalt suudavad tunnetada, mida ühiskonnale vaja täiuslikuks hüveoluks
annaabi.ee 
