Eesti lähiajalugu
Enamik suurte ühiste
konverentside ettekanded avaldati omaette kogumikena, mis 60-80ndatel olid oluliseks väljundiks
teadlastele.
Palju lähiajaloo uurijaid tol ajal ei olnud. Üks olulisim Rein Taagepera, kes on 20. saj II poole Eesti
ajaloost kirjutanud, noorema teadlasena tegeles ta ka sõjajärgse perioodiga, kollektiviseerimise jms. Lisaks
üksikuurimustele on tähtis ka aspekt, et ta on „Balti riikide 20. sajandi ajaloole“, mis kirjutati leedulase
Misiunasega. Raamatu kokkupaneku ajal oli autorite käsutuses olev allikmaterjal väga tagasihoidlik, ent
selle baasi pinnalt suudeti kirjutada ka põhijärelduste osas korralik ülevaateteos. Hiljem hakkas Taagepera
tegelema politoloogia ja valimiste analüüsimisega.
Tõnu Parming teine oluline uurija. Suurt teost ei pannud kokku, kuid muud teosed olid korralikul tasemel.
Lähiajaloo uurijate koolkonda ei tekkinud, sest allikaline baas oli puudulik. Samas ilmus paguluses suurel