15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised[2]. Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas 29. oktoobril (vkj 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas Kalamajas Soo tänaval asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde Uuel turul, kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas kapten Nikolai Mironovi käsul kogunenute pihta 30 sammu pealt tule, tehes viis kogupauku; tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid 2. novembril (vkj 20. oktoobril). 5. novembril (vkj 23. oktoobril) vabastati aga ametist senine kubermangu kuberner Aleksei Lopuhhin, kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29.
vesiveski möldrist. Mälder tahab näha Leninit. Näeb unes, et Lenin tuleb Mara'sse. Ent just sellel ööl Lenin sureb. Mölder on murest murtud. Ent elu areneb. Vana veski asemele ehitatakse elektrijaam, savimajakeste asemele kerkivad valged kolhoosimajad. Teose lõpul istutab vana mölder kanalite kaldaile puid. 117 Peategelased on noored Ata ja Nabat. Õpivad vene meistri Pavel Kuzmits Mironovi käe all eriala. 118 Noored Sapar ja Zina kanali ehitusel. Zina kogeb raskeid hetki, ent ei sõida siiski ära. 119 Arhiiviandmetele tuginedes kohtus Sasoltan Karadzajeva tõepoolest Leniniga. 120 Kõrbekarjuse lõket ei suuda asendada kasesalud, sinised jõed, mered. 121 1972 sai autor Vabariigi Leninliku Komsomolipreemia. 122 Kalandar bai on maajagamiskomisjonis ja ei anna vaesele Jalkabile maad; tolleltt võetakse ära osa endisestki maast ja antakse teisele
Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. 16. oktoobril 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas Kalamajas Soo tänaval asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde Uuel turul, kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piirasid turu lähedal asuva Ringkonnakohtu valvel olnud sõjaväeüksus(ca 100–120 sõdurit) ning avas 30 sammu pealt (kapten Nikolai Mironovi käsul) kogunenute kohta tule, tehes 5 kogupauku – tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid 20. oktoobril. 23. oktoobril aga vabastati ametist senine kubermangu kuberner Aleksei Lopuhhin, kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 26. oktoobril, aga 27.–29. novembril 1905 toimus Tartus üle- eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti
annaabi.ee 
