aforismidega. Mitmed neist (meist) tegelikult teavad fraaside: ,,si duo faciunt idem, non est idem" ja ,,timeo Danaos et dona ferentes" tähendust? Kui paljud oskavad eelarvamusega suhtuda sellesse, mida meile läbimälutuna ette söödetakse? Ilmselt on mõtlevaid ja analüüsivaid noori parimal juhul kümnendik ja kardetavasti tunnevad needki peagi, et soov maailma mõista ja parandada on vaid naiivne unistus. Miraai, milles me hallutsinogeenseid mükotoksiine pruukinud amaanidena ringi tormame, oleme kujundanud me ise. Bibliofiilid võivad valetada, varastada ja näha märgi unenägusid Waltari 1957-1958. aastal Torontos eestikeelsena ilmunud filosoofilisest seiklusromaanist ,,Mikael Karvajalka/Hakim". Reaalsus on aga see, et üle 2000 lehekülje pikkust teost ei viitsiks tänapäeval eriti keegi lugeda ja kirjastustel on oluliselt kasulikum müüa lollidele rämpsu
Krbest jgesid ei alga, kuid nad vivad sealt lbi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on vga lhikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad sngid jrel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks. Miraaid. Need on kujutised objektidest, mis asuvad teistes kohtades vi ei eksisteeri ldse. Krbes on miraaid sna tavaliseks nhtuseks. Kui nhtavat objekti ei ole ldse olemas, siis on miraai phjuseks tavaliselt kuumuse vi janu tttu tekkivad pshhilised hired. Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda nhakse, siis on selle phjuseks atmosfri olud. Kuuma ja klmema hu kokkupuutumise tttu valgus murdub ja seetttu vivad kaugel asuvad esemed olla nhtavad palju lhemal.
annaabi.ee 
