ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. - Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks. - Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud.
• Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest
• Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest
· Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned · Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng · Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest
arvukate tarbeesemete poolest matkisid kreeka lossid selgelt oma minoilisi eelkäijaid. Kreetale sarnaselt paiknesid losside juures ka laoruumid, töökojad ja kultusepaigad. Kuid kõik see oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid (nimetus tuleb sellest, et kreeka pärimuse järgi saanud nende ehitamisega hakkama vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid). Ka kunstis esines minoilisele Kreetale mitteomast sõjatemaatikat. Kõik see osutab, et sõda ja sellest tulenev vajadus ennast vaenlase eest kaitsta oli mükeene tsivilisatsioonis esmajärgulise tähtsusega. Kuna lineaarkirjadokumendid puudutasid ainult losside majandust, saab kõige muu kohta nende põhjal järeldusi teha vaid kaudselt. Siiski ilmneb, et lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Nende võimupiiridest ja ülesannetest ei tea me aga midagi täpsemat
annaabi.ee 
