Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia, on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'. Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966)
linnastunud, osaliselt põllumaine, suured eramaad ja osa kasvavaid linnu." väidab The Economist. "Aidatäis liiva su mõtete tasuks", the Economist, 20 Detsember 2005.Enne 1984 a. Ameerika Ühendriikide Sensuse Büroo pidas Ohiot Kekpõhja osaks. See ala nimetati ümber Kesklääneks ja jagati kaheks. Ohio on nüüd Ida-Põhja Keskriikide alas. ohio on indiaani mini, mis viitab sõnapaarile "hea jõgi". Ohio jõgi määrab selle osariigi lõunapiiri.Selle osariigi auks on nimetatud palju laevu, nt "USS Ohio". Ohio on olnud mitmel korral presidendi valimistel omanud suurt tähtsust. 2004-dal aastal võitis G.W.Bush seal 50,8% häältest ja sellega ka sai ta Ameerika Ühendriikide presidendiks. Ka otsustas Ohio presidendi 1948.aastal, kui Harry S. Truman alistas Thomas Dewey. Ja veel 1976. aastal, kui Jimmy Carter võitis Gerald Fordi väikse vahega. Ohio ei ole alates 1892-st aastast
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Texase indiaanlaste esivanemad ku
Sissejuhatus: Wyoming [waiouming] on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast. Wyoming piirneb põhjast Montana, idas Lõuna-Dakota ja Nebraskaga, lõunas Colorado, edelas Utah' ja läänes Idahoga. Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas
Alaska põliselanikud on aleuudid ja eskimod, lõunaosas oli ka üksikuid indiaani hõime: haida, tlingiti jt. 1.2 Nimi: Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaaxsxaq (alakshak) , mis tähendab `mannermaa' või `suur maa'. 1.3 Rahvussümboolika: Laul: "Alaska's Flag" ("Alaska lipp"; 1995). Lipp: Suure Vankri ja Põhjanaela kaheksa kuldset tähte sinisel kangal. Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA `Alaska osariigi pitsat'. Lind: 3 rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
