ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis ülesanded: EL õiguse tõlgendamine
Lisaks on alamkojal õigus kinnitada või tagasi lükata valitsuse esimees (peaminister). 3 Hetkel on Hispaania peaministriks Mariano Rajoy Brey. 1 Kättesaadav internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2 Kättesaadav internetist: http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/spain 3 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Spain 2 Valitsus Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsuse esimees on peaminister, kelle on nimetanud ametisse monarh ja kinnitanud absoluutse häälteenamusega alamkoda. Peaminister nimetab ametisse aseesimehed järjest vastavalt auastmele ja neile vastavate ministeeriumitele, nagu näiteks rahandus-, välisministeerium jne.4 Ministrite nõukogu määrab peaminister. Ministrite nõukogu koosneb valitsuse esimehest, aseesimeestest, ministritest ja vajadusel muudest liikmetest, mõnel juhul riigisekretäridest
Reeglina alamkojad valitavad. Ülemkoja puhul: a)seisuslik esindusorgan(inglismaal) b)osariigid delegeerivad oma esindjad ülemkotta(venemaa, france) c)ülemkoda valitakse otse rahva poolt(USA, Itaalia, Jaapan) Lähtuvalt komplekteerimisviisist onmääratud ka kodade vaheline tööjaotus. Parlamendi peaülessanded:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi Täidesaatevvõim tänapäevavalimissüsteemis- Valitsus koosneb peaministrist, portfeliga(seljataga ministeerium) ja portfelita ministritest(seljataga büroo) Ministeeriumi sisulist tööd korraldab kantsler. Sõltuvalt olukorrast on enamus-või vähemusvalitsused Avalik haldus, bürokraatia-õiguskantsler(indrek tederman)nim. Presidendi ettepanekul 7ks aastaks
Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga Veto-presidendi õigus vastuvõetud seadus kuulutamata jätta Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatud kogu(kohaliku omavalitsuse esindaja ja Riigikogu liige) Valitsus-riigi kõrgeim täidesaatev organ(koosneb ministritest) Peaminister-valitsuse juht Minister-valitsuse liige Kantsler-valitsusametnik
Peaminister esindab valitsust, juhatab istungeid, kirjutab alla õigusaktidele ja nõuab ministritelt seletust nende tegematta tööde kohta. Riigikogu seab ametisse valitsuse, ja tal on õigus ja valitsus vallandada. Umbusaldusavaldus tähendab valitsusekriisi: moodustatakse uus valitsus. Riiki juhitakse ministeeriumite kaudu, mille töö järjepidevuse tagab kantsler. Maavalitsused eesotsas maavanematega on ka tähtsad, kes esindavad valitsust maakonnakeskustes. Valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige kantsler- valitsusametnik, koordineerib ministreeriumite tööd Riigiametnik- valitsusasutuse töötaja riigisekretär- kantselei juht
Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid
liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu- Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad
on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võmi rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Et takistada poliitilise võimu konsentratsiooni, lahutatakse kogu võim: Täidesaatev võim on valitsus, mis koosneb ministritest eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused. Valitsuse ülesanne on ellu viia parlamendi otsuseid. Seadusandliku võimu organ on parlament, kelle valib rahvas ülesandeks seaduste vastuvõtmine ja ellu viimine. Kohtuvõim kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleks seaduste kohaselt tagatud. Heaolu riigid; riigi sise- ja välispoliitilised ülesanded; kuidas on põhiseaduses kajastatud riigi juhtimine
portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (" Vulcanuse sepikoda"). Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaaniakuninga õuemaalija. Tema portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeilmelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreeritav pahaselt öelnud, et portree on liiga sarnane. Õukonnas maalis Velazquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (,,Õuedaamid"). Velazqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velazqueze looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintslilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju
*Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte - erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord EESTI VABARIIGI VALITSUS *valitsuse koosseis: - valitsus koosneb ministritest ja seda juhib peaminister (11- 12 ministrit) - portfelliga/portvellita ministrid - peaministri residents on Tallinnas, Toompeal Stenbocki maja. - rahandusministeerium, välisministerium, kaitseministeerium, siseministeerium, keskonnaministeerium, justiitsministeerium, kultuuriministeerium. - kantsler - ülesanne on korraldada ministeeriumi
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . · Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast seda, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. · Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike infanta Margareta õuedaamide ja kääbuste seas, molberti juures seisev kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab tagaseinal rippuvast peeglist).
kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks. Norra on ÜRO andmetel inimarengu indeks poolest maailmas esimesel kohal. Aastatel 2001-2006
Rahvas -> valib iga 4 aasta tagant RKsse oma esindajad RK -> valib iga 5 aasta tagant presidendi pärast presidendi valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel.
7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus
6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on loodud selleks, et korraldada mõnd ajutist valdkonda. Valitsuse asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga erinevalt ministritest. Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat 2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel 3) koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelnõu 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga
pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament(riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest ning kelle ülesanne on tagada seadustele rakenduse leidmist ja ellu viia poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmed kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesanne on seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud ning mõista inimeste/ firmade/ organisatsioonide üle õigust. Võimude lahususe põhimõte kehtib ka ametiisikute kohta, üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. Näiteks ei saa üks inimene olla samal ajal
arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub. MAAVANEM kõrgeim riigiametnik maakonas,kelle määrab viieks aastaks ametisse valitsus
teel. Seadusi võetakse vastu tavaliselt lihtsa häälteenamusega.Kui riigikogu on seaduse vastu võtnud, kirjutab sellele alla riigikogu esimees.Seejärel esitab kantselei direktor seaduse väljakuulutamiseks presidendile. -14päeva jooksul. Seadus jõustub 10päeval alates riigi teatajas avaldamist. Täidesaatev ehk eksekutiivvõim. Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju
aastail). Siirdeperiood: periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatev võim: organiks valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti). Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa).
Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi. vappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. · Väike vapp ilma tamme oksteta Põhiseadus · Võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 · Jõustus 21. detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika · 1921-1931 vahetus 11 valitsust. · Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930. aastal ülemaailmne majanduskriis · Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tähtsamad erakonnad parempoolsed · Põllumeeste kogud (K. Päts, J. Laidoner) · Eesti rahvapartei (J. Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann)
Korraldavad suhteid EL-i mittekuuluvate riikide parlamentidega 8. Mis ülesannet täidavad Parlamendi komisjonid? Vaatavad läbi Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekuid 9. Mitu komisjoni on Euroopa Parlamendis? 20 komisjoni 10. Kus töötavad parlamendi komisjonid? Brüsselis TEST 7 1. EL riikide delegatsioonide juhid osalevad COREOER II koosseisus 2. Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest 3. Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Tsehhi ja Rootsi 4. Kuidas jagunevad hääled EL Nõukogus? Proportsionaalselt riigi rahva arvule 5. Milles seisneb kvalifitseeritud häälteenamus? Otsuse poolt on 72, 3% kõigist häältest 6. Millised on COREPER'i ülesanded? Valmistada Euroopa Nõukogu kohtumisi 7. Milliseid õigusakte võtab vastu EL Nõukogu? Määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi, arvamusi 8
ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.
EL-i liikmemaks on 1,2% riigi SKT-st ja eelarvesse läheb ka 1,4% käibemaksust. ? EUROLE ÜLEMINEKU KRITEERIUMID: *inflatsioonimäär ei tohi ületada 3% *Riigivõlg ei tohi olla üle 60% SKT-st *Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st Euro võeti kasutusele 2002 aastal, Eestis võeti euro kasutusele 1.jaanuar 2011 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ELi seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Teostab seadusandlikku võimu. Teeb koostööd Euroopa Parlamendiga. EL Nõukogu tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise. Määralteb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika. Sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid Eli ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel. Eesistujamaaks on hetkel Ungari, kes juhib Nõukogu. EL Nõukogus kehtib häältesüsteem. Kokku on 345 häält, Eestil on 4 häält
Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk EL-i tippkohtumisteks. Euroopa julgeolek OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning 1994. aastal muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Kuni 1995
vaja häälteenamust. Riigikogus seaduse vastu võtmisel kirjutab alla sellele Riigikogu esimees. Tema äraolekul istungi juhataja. Hiljem esitab kantselei direktor viivitamatult seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Seaduse kuulutab välja president, hiljemalt 14 päeva jooksul. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajast avaldamist. Täidesaatev võim- teostavad riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla kas monarh või president. Valitsus koosnev peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsusel on oluline roll seaduseloomel, sest just läbi valitsuse esitatakse seaduseelnõud parlamenti. Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel. Demokraatlikus õigusriigis teostavad õigusmõistmist sõltumatud kohtud.
………………………. 44) Eestis kehtib …üksikisiku………….. tulumaks, hetkel on see …20…………… protsenti. 45) Levinuimad kaudsed maksud on käibemaks(20%)…………………………….. ja autokütuse,tubaka,alkoholi aktsiisimaks…….. 46) Riigieelarve projekti koostab valitsus.. , kinnitab selle ……Riigikogu…………………………… 47) Praegustest ministritest oskan nimetada: Jürgen Ligi, Taavi Rõivas, Urmas Reinsalu Jevgeni Ossinovski, ……Margus Tsahkna,Marina Kaljurand……………………………………….. , ……………………………………………………… ja …………………………………………………….. . 48) Ministeeriumide sisulist tööd juhib …………………………………………………………………… .
tulevatele noortele võistkondadele. Kuulsamad ja tuntumad võistkonnad majutatakse Tallink City Hotelis. Lisaks tubadele näidati meile ka fuajees olevat Lotte lastenurka ning samuti oli fuajees arvuti, kus on võimalik klientidel kasutada interneti. Kuna tubades ei ole seifi, siis pakutakse vastuvõtus ka seifis asjade hoidmise võimalust. Meile näidati veel ka hotelli kohvikut ning ka konverentsiruumi, mis oli küllaltki pisike, kuid giid mainis, et ükskord võttis seal sõna ka üks ministritest. Üldmulje hotellist oli positiivne, kuid pärast neljatärnihotellist tulemist oli natukene tühi tunne. Kuid ega kolmetärnihotell ei pakugi midagi esmaklassilist, peamised vajadused olid täidetud.
Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivanem. Ometi ei olnud ta riigipea, vaid ikkagi valitsuse juht. Valitsus koosnes riigipeas ja ministritest ning andis aru riigikogule. Umbusaldamisel astuti tagasi, olgu selleks siis kogu valitsus või üks minister, ja toimus valitsuse vahetus. Rahvas valis riigikogu, osales referendumitel ja sai välja tulla seaduste algatamisega, see tänapäeval puudub. Valida ja kandideerida sai alates 20. eluaastast. I Põhiseadus oli oma aja kõige demokraatlikum ja parlamentaarne demokraatlia oli viidud täiuseni, sest puudus riigipea. Hiljem
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust.
Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.
Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam 3 kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.
/niteks riigieelarve kontrolli erikomisjon/ 1.3 Parlamendi rhmad - Luuakse, et thustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. 1.4 Telekatsioonid - on parlamedni liikmete lhetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tosalemiseks. /niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1 ##TIDESAATEV VIMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht. Ministrid juhib konkreetset miniseeriumit. Ministeerium on valitsuse asutus , mis juhib 1 eluvaldkonna alast td. Portfellita minister luuakse, kui mnes valdkonnas on vaja ministrit. Kansler - krgeim ametiisik, kes peab tagama ministeeriumi igapeva t ja kindlustama jrjepidevuse ministrite vaheldumise puhul.
*Komisjonid: parlamendi tööorganid. *Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. *Opositsioon: erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus on kritiseerida valitsuse ettepanekuid. *Fraktsioon ehk saadikurühm: ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed. Seadusandlik võim Eestis: *Riigikogus 101 liiget *Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. *Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik. Valitsus - Täidesaatev võim *Koosneb peaministrist ja ministritest. *Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi. *Ministeeriumi tööd juhib kantsler. *Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist (juhib riigisekretär) *Taasiseseisvunud Eestis on olnud ainult koalitsioonivalitsused. Kohtuvõim *Kohtuvõim on õigust mõistev organ. *Kohtunikud eluaegsed *Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline (I aste - Maa- ja halduskohus; II aste Ringkonna kohus; III aste Riigikohus) Kohalik omavalitsus
president 14 päeva jooksul vabariigi valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse perspektiividest, siis Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi poolt või vastu. Riigikogult volitused saanuna esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile. Valitsus koosenb peaministrist ja portfelliga ja portfellita(ministeeriumita) ministritest. Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler. Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja
toomisega argiellu annab noor kunstnik igapäevasele elule suurema tähendusrikkuse. Velázquez kasutas nii kinnises ruumiks kui ka vabas looduses toimuvate sündmuste kujutamisel külgvalgust. Tema maalides oli ka juba rohkem õhku, tema pintsel oli muutunud kergemaks ja figuuride jaotus vabamaks, ehkki kõik maalil kujutatu on ülevaatlik ning hõlpsasti haaratav nagu itaalia klassikalistes maaliteostes. Portreed kuninagast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja väga veenvad. Kui Velazqueze oli kolm aastat Itaalias muutus tema maalimisviis märkimisväärselt: Ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase
elulähedaselt, näidates eriti ilmekalt emotsioone. Hispaania maalikunst muutus elulähedasemaks. Manerismist(peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus.) loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming. Suurim realist Hispaania barokkmaalis oli VELASQUEZ, kes usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). Tema tööd : ,,Õuedaamid" ning ,,Paavst Innocentius X portree". Flandria maalikunst oli väga äärmuslikult barokilik. Selle suurim esindaja oli RUBENS, kelle teoste teemade haare on lai. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Ta tööd on fantaasiarikkad ja väga dünaamilised, kehad on lopsakad ja katavad terve pildi
Ebaedule välisrindel järgnes uus häda Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne'is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 13. juulil 1793 tungis Normandiast pärit Charlotte Corday [kor´dee] Marat' korterisse ja tappis poliitiku. Saint-Just pani parlamendis Ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile mis oleks kõrgemal ministritest-rahvapäästekomitee-le comite du Salut public mida algul juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma Üldine julgeoleku Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/terror.nad viis läbi põllumajandusreformi, Endised feodaalkohustused tühistati.kõige vaesemad said tasuta maad.nii muutusid talupojad maaomanikeks ja tootjaiks. 1793.a. sai valmis demokraatlikum konstitutsioon-valitsev reziim-vabariik. 17. septembril 1793
septembril 1944.aastal , kuid ministrite täielik nimekiri kinnitati alles 9.septembril.Kabineti lõplik koosseis oli vist kõige rahuldavam , mida antud tingimustes oli võimalik kokku ajada.Bidault'e usaldati välisministeeriumi juhtimine.Valitsusse kaasati veel kolm väga aktiivset liiget.Pierre Mendes-France võttis oma hoole alla finatsid.Ülejäänud liikmeid neid oli kolm olid ustavad pareide esindajad.Võib arvata , et Prantsusmaa kokkuhoidmiseks piisab nendest ministritest , kuid nii ei arvanud de Gaulle.Nagu tol ajal märgiti , oli tegelikult tegemist läbinähtava ja vanamoelise poliitilise sepitsusega.Ilma seda mõistmata oli de Gaulle poliitikud mitte üksnes läbi tagaukse sisse lasknud , vaid ka andnud neile tähtsa koha Prantsusmaa tulevikus. Kui uus valitsus oli kokku ajatud , oli Charles'il aeg määrata üldine poliitiline kurss ja selgitada oma seisukohti 3 tähtsas küsimuses , mis puudutasid Prantsusmaa edasist arengut majanduses ,
aastate keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. See põhjustas aga streikide laine. Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged, sest armees oli palju tuliseid monarhiste, kes olid kibedalt pettund, et Franco keeldus Alfonso XIII poega don Juani monarhiks kuulutamast. Franco oli sunnitud 1957. aastal vastu tahtmist tagandama suurema osa oma ministritest ja looma uue, järeleandlikuma falangistidest koosneva valitsuskabineti. 1959. aastal oli Franco sunnitud vastu tahtmist heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani. 1970-ndate alguseks muutus Hispaania oskas industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast. 1973. aastal palusid piiskopid kiriku ja riigi lahutamist, Francole oli see ,,noahoop selga". 1959. aastal loodi terroristlik organisatsioon ETA, mis võitles Franco reziimi
I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O
vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi- in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Jaapani keel Jaapani keel kuulub altai keelte rühma ja jaapani keelele sarnaseim on korea keel. Kirjatähed võtsid nad üle Hiinalt
sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem.
Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. 12. Mis ülesanded on Euroopa Liidu Ministrite Nõukogul, Parlamendil, Komisjonil ja Kohtul? Nõukogu koosseis muutub vastavalt probleemsele küsimusele. Nt tööturuga seonduv probleem, siis koosneb nõukogu sots. Ministritest. Otsuseid võtab vastu Ministrite Nõukogu hääletamise teel. EU Parlamendi ülesandeks on otsuste vastuvõtmise nõusoleku andmine ja Ministrite Nõukoguga koostöö tegemine. EU Komisjoni ülesandeks on olla EU valitsus. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Iga volinik peab lähtuma EU huvidest, mitte oma koduriigi huvidest. EU Kohtu ülesandeks on seista kodanike ja ettevõtete huvide eest
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine
Euroopa Liidu valitsemiskorraldus On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, keskpank, kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi. Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid, kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse. Tähtsaim õigusakt on määrus otsus arvamus. Igal riigil on hääli vastavalt rahvaarvule. Näiteks Eestil on 4, aga Prantsusmaal 29. Ministrite nõukogul on eesistuja riik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Eesti kord on 2018. aastal. Euroopa Ülemkogu EL riigipeade/valitsusjuhtide koostööorgan. Kohtuvad vähemalt kaks korda aastas. Alati osaleb ka
toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama.
SAJAND · Pole märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Kirikud tellisid värvilisi skulptuure. Kujude näod elavaks, silmad mõnikord klaasist, lisati tõelised juuksed ja riided. · Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus. Diego Velazquez suurim realist Hispaanias. Mütoloogilisele teemale andis tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda"). Portreed kuningast tema perekonnast ja ministritest. Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. ,,Õuedaamid". , sõjateemaline ,,Breda alistamine". Tema lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid see oli varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. · Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil. · Bartolome Esteban Murillo. Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid
Euroopa Liit Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. · Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk teisisõnu Eli tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3
Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed, seepärast kannabki fraktsioon erakonna nimetust, näiteks Keskerakonna fraktsioon. Parlamendi ülesannete nimetamiseks kasuta põhiseadust! Seadusandlik võim Eestis Riigikogu 101 liiget Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. Kandideerida saab 21. aastane Eesti kodanik. Täidesaatev võim- Vabariigi Valitsus Koosneb peaministrist ja ministritest Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi Ministeeriumi tööd juhib kantsler Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist, juhib riigisekretär. Taasiseseisvunud Eestis olnud ainult koalitsioonivalitsused. Ülesanded vaata põhiseadusest! Kohtuvõim Kohtuvõim on õigust mõistev organ. Kohtunikud eluaegsed Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline Eesti Kohtusüsteem Kohalik omavalitsus
annaabi.ee 
