Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President. Peaministrikandidaat teeb ettepaneku, kes kuuluksid ministritena valitsusse. Eestis on raske ühel parteil Riigikogus enamust saada. Seetõttu läheb Vabariigi Valitsuse moodustamiseks vaja mitme erakonna koostööd ja üksmeelt. Vabariigi Valitsuse volitused kestavad järgmiste Riigikogu valimisteni. Selle volitused võidakse erakorraliselt katkestada, kui üle poole Riigikogu saadikutest umbusaldavad hääletusel kabinetti. Vabariigi Valitsuse volitused katkevad ka peaministri lahkumise korral.
järglased. Muuta ei tohiks seni kehtestatud makse ja seadusi. Keele, kommete ja seaduste poolest erinevate ning teises piirkonnas asuva maa omandamiseks on Machiavelli meelest vaja suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli oma koloonia asutamist vallutatud maale. Machiavelli sõnul on valitseja võimu all olevaid maid valitsetud kahel erineval viisil: kas ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema teenrid, kes aitavad isanda armust ja loal tal ministritena kuningriiki valitseda, või siis valitseja ja parunite poolt, kes ei hoia oma positsiooni mitte isanda armust, vaid tänu suguvõsa kõrgele eale. Machiavelli leiab, et neid riike, mida on raske vallutada on jälle kerge pidada ja neid mida kerge vallutada, hoopiski raske hoida. Kui omandatavad valdused on harjunud elama oma seaduste järgi ja vabana, siis on neid hoida soovival vallutajal oma soovi täideviimiseks kolm võimalust:
nõudis väga palju rändamist. Munkadel, kes olid õpetanud usuteadust või õigusteadust, oli rohkem võimalusi tulevikus. Nende kiriklik karjäär oli palju suurem, kui nad olid olnud õpetajad. 13. - 15. sajandil olid paljud piiskopid, kardinalid ja paavstid olnud enne usklikku ametit õpetajad. 13. sajandil sai üle 33 protsendi Pariisi ülikoolis usuteaduskonna endistest õpetajatest tulevikus tööd piiskoppidena, ministritena või kardinalidena. Õpetajate koht keskaegses ühiskonnas Vaatamata sellele, et õpetajad kutsusid ennast meistriteks ja doktoriteks ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head, sest inimesed kadestasid neid. Esimeste ülikoolide ja õpetaja ameti tekkimisel said õpetajad tunnustust paavstidelt., kes kirjeldasid õpetajaid kui ‘’kiriku tuled, mis helendavad säravalt nagu tähed taevas’’ ja see tekitas linnarahvas kadedust õpetaja ametit pidavate inimeste vastu
annaabi.ee 
