Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et...
§ 94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. § 95. Vabariigi Valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. § 96
Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi, konflikt võib viia võimu kriisini(Itaalia) Seadusandlikuvõimuülesehitus-üldiselt tuntakse ühe-ja kahekojalisi parlamente. Unitaarriikides ühekordne, föderatiivses kahekojaline Võimukorraldus kahekojalistes lähtub nende komplekteerimisviisist. Reeglina alamkojad valitavad
Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valitsus - kui valitsuse ministrid kuuluvad ühte erakonda Koalitsioonivalitsus - kui valitsuses on erinevatest erakondadest ministrid Valitsuskoalitsioon - erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele Peaminister - valitsuse juht Minister - valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister - minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Ministeerium - Kantsler - ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigikantselei - valitsuse täidesaatva võimu asjaamise korrashoidmiseks tegutsev kantselei Riigisekretär - isik, kes juhib riigikantseleid Koalitsioonileping -
• (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». • (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Umbusalduse avaldamine (PS § 97) • Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. • Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil. • Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist. • Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi
(4) Määruse andnud minister ning käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel kaasallkirja andnud minister vastutavad määruse seaduslikkuse ning otstarbekuse eest. 18) Millised on ministeeriumi kantsleri töö ülesanded? V: 1) ministeeriumi osakondade ja talituste üldjuhtimine ja ministeeriumi asjaajamise korraldamine; 2) ministeeriumi osakondade ja talituste põhimääruste väljatöötamise korraldamine ning nende esitamine ministrile kinnitamiseks; 3) ministrile ettepanekute esitamine ministeeriumi osakondade ja talituste juhatajate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta. 19) Millised on Riigikantselei põhiülesanded? V: 1) Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine, sealhulgas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine;
koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda. 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? Ma arvan, et demokraatia ei seisku, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg. Kui peaminister on arenemisvõimeline ja huvitub rahva heaolust, siis pole eriti oluline kui kaua ta ametis on. 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, siis astub tagasi terve valitsus. Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist. 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? ÜKS VIIB ELLU RIIGI POLIITIKAT, TEINE TAGAB SELLE ELLUVIIMISE PRAKTILISE POOLEGA. 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? Ei, sest muidu valitseks korralagedus. Bürokraatiaga on kogu
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? § 70. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus
Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse saadetake presidendile, tema otsustab, kas saadab seaduse riigikogusse tagasi või kuulutab välja seaduse. Kui kuulutab välja , sis se avaldatakse Riigi Teatajas. Riigikogu: valib Vabariigi Presidendi; annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. Eesti valitsus- toimuvad valimised. Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise
välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna tööd ning kantslerile alluvate teenistujate tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega;
lõputult. Teiseks jäi saladuseks, mis programmi täpselt peaks laadima. ,,Kuigi olen igapäevane arvutikasutaja, siis sellisel programmeerijatasemel inimene ma ei ole," ütleb Regina, kelle esimene meeleheitlik katse lapse koduseid töid teada saada lõppes ebaõnnestumisega. Tõnis Lukase arvates on uue keskkonna rakendamine läinud üle kivide ja kändude. See on praegu veel suhteliselt tooriku-staatuses, osaliselt ebakorrektses eesti keeles ja osaliselt inglise keeles. Firma on lubanud ministrile, et likvideerib probleemid võimalikult kiiresti. 2008/09. õppeaasta kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetud vastsetest gümnaasiu- milõpetajatest (7715 õppurit) jätkas 73% õpinguid ülikoolides ja 24% rakenduskõrgkoolides. Kui paljud Eesti üliõpilased välismaal õpivad? Ühte konkreetset numbrit ei saa öelda, sest seda statistikat kokku ei koguta. Näiteks Erasmus programmiga läks 2003/2004 õppeaastal välismaale 305 tudengit
o) määrab peaministrikandidaadi – p) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks – q) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri – r) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed – s) korraldab suhtlemist teiste riikidega – t) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile – u) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni – v) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid – w) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht – x) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust – y) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. 2
See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigisisene julgeolek
erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel. Lihthäälte enamus on kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus on kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust (51+)
· Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Riigikogu juhatus: Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis
· Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Riigikogu juhatus: Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis
· Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Järvamaa Kutsehariduskeskus
üle. Nt. Korea Rahvademokraatlik Vabariik. 15. Kellele kuulub seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Parlamendile ( Vabariigis ja Kontitutsioonilises monarhias) Valitsejale kuulub see absoluutses monarhias ja diktatuuris. 16. Loetle Riigikogu ülesandeid? 1. seaduste vastuvõtmine. 2. Seaduste täiendamine 3. Seaduste muutmine. 17. Kellele kuulub täidesaatev võim? Täidesaatev võim kuulub pea ministrile. 18. Mis on EV ülesanne? Unitaarriik ehk ühtne riik allub keskvalitsusele 19. Mis on Eesti kõrgeim kohus? Eesti kõrgeim kohus kuulub Riigikohtule mis asub Tartus, Toomemäel. 20. Millised on Riigikohtu ülesanded? Riigikohtu ülessame on tagada kõigile seadusega ettenähtavad õigused. 21. Mida tähendab võimude lahususe/ tasakaalu põhimõte? Võim ei ole ühe isiku käes , võim on avalik , kõik institutsioonid eksisteerivad
Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga. Valitsuse tähtsuse suurenemine Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine. Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas. Valitsusjuhi esiletõus ja valitsussisene hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile; generalist ja spetsialist. Valitsuskabinettide tüübid Hierarhiline (liidrikeskne) vs egalitaarne (võrdsus) Kollegiaalne (ühised eesmärgid) vs segmenteeritud (sektoraalsed strateegiad) Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt cabinet ka kontrollib seda täielikult. Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri oärusmaa, samas kollegiaalne.
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. §66. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates
kuuluvust, ei tegele otseselt poliitikaga 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Esimesel sajal päeval saab täita valimislubadusi, meedia on leebem, saja päeva jooksul saab anda hinnangu uuele valitsusele 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? 18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; - valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud; - igal ametikohal kehtivad ametinõuded; - kogu tegevus dokumenteeritakse; - administreerimine ja omandisuhted on lahutatud;
· Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada 4. Mis on Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid? ALATISED komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus
Kantsler – oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik, tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär – korraldab valitsuste istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas. Valitsuskriis on oluord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuse ülesanded: Õiguse vallas: 1. Esitada parlamendile seaduseelnõusid 2. Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek Majanduse vallas: 1. Koguda makse 2. Korraldada riigiettevõtete majandamist 3. Koostada riigieelarvet, järgida selle täitmist 4. Arendada side- ja transpordivõrke Sotsiaalse heaolu vallas: 1. Korraldada haridust ja meditsiini 2
kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast ning rahvusvaheline koostöö. Haridus- ja Teadusministeeriumi juhivad minister, kantsler ja kolm asekantslerit: kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsler. Ministrile allub otse siseauditi osakond, kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja
Tihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevast liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust Koalitsioon- ühinemine, liit valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille aluseks on kokkulepe valimise põhiküsimustes. Koalitsioonivalitsus- mitmeparteiline valitsus Valitsuskriis- olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis Valitsus- täidesaatva võimu organ Spiiker- parlamendi esimees/esinaine Peaminister valitsuse juht Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Porfellita minister- minister, kellel eie oma ministeeriumi Maakond- regionaalne haldusüksus eestis Maavanem-maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus-teostab täitevvõimu maakonnas
nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogu esimees (mitteametlikult ka spiiker) on Eesti Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab
Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. Vabariigi President Eesti riigipea Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valitsuskriis olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis Valitsus täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused 2 Üheparteiline valitsus selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus seal on need parlamendis esindatud erakonnad, kes
Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo, Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler.) Portbellita minister ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär on riigikantsleri juhina samad õigused, mis seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2
Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. Kolm aastat peale Teist maailmasõda ehk 1948 sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". Üheksa aastat hiljem 1957 aastal aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell. Joonis . Kondiitritööstusettevõte 1957 aastal
Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi kasematti, kuna teda peeti hulluks. Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator on maabunud Prantsusmaal. Üha rohkem valdas Villeforti soov tappa oma isa, mille hiljem ta ka teoks tegi. Morrel ja loomulikult ka Mercedes üritasid Edmondit päästa ministrile palvekirja kirjutades. Villefort kirjutas selle küll valmis, kuid see kiri jäi tema kätte ja ministrini see ei jõudnud. Edmondit valdasid vanglas vahel ka enesetapu mõtted, tal oli raske taluda vangistust. Umbes aasta peale Louis XVIII naasmist, tuli vanglasse ringkäiku tegema inspektor. Edmondilt küsiti tema soove ja ettepanekuid ja arvamust. Vanglainspektor muidugi ei mõistnud, et Edmond oli tüdinud vanglas olemisest, kuigi ta oli seal olnud “vaid” 17 kuud.
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. (2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, arvestades käesoleva seaduse § 49 1. lõike punktis 8 sätestatut. (3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. (4) Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate ja Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] Ministeeriumi haldusala: N: justiitsministeeriumi Ministeeriumi haldusala asutused on: · maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud; · prokuratuur; · vanglad; · patendiamet; · andmekaitse inspektsioon; · kohtuekspertiisi instituut;
18. Mis on koalitsioonivalitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse? Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust ministrile või kogu valitsusele. See juhtub kui ei suudeta milleski kokku leppida. Need avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Neid lahendatakse umbusalduse avaldamisega parlamendi poolt, ning kui hääletusel on vähemalt 51 Riigikogu saadikut valitsuse vastu, siis tuleb valitsusel tagasi astuda, ning asendatakse uuega. Sama ka üksikisikuga ministriga. 20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel?
kuivõrd nõukoda peab ära kuulama arvamuse, milleläbi jääb otsustusõigus põhimõtteliselt siiski üldkogule. Praktikas ei käitu justiitsminister aga alati vastavuses üldkogu poolt otsustatuga. 2 Ibid. Ptk. 2, p. 6. 3 Ibid. Ptk. 2, p. 7. 4 Ministri suureks positiivseks omaduseks võib lugeda võimu hajutamise ning erapooletuse. Negatiivse kvaliteedina võib käsitleda aga tõsiasja, et ministrile määratud ülesanded on võrdlemisi laialdased ning on peaaegu võimatu kõiki funktsioone hästi täita, mis paneb kahtluse alla tema pädevuse. Kohtute võimalikuks plussiks on aga nende teadlikkus. Kuivõrd nende koosseisu kuulub hulgaliselt rohkem teadjaid, oskavad nad kahtlemata paremini valida õigeid ja sobilikemaid inimesi. 4. Kohtusüsteemi eelarve Kohtusüsteemi kui Eesti Vabariigi põhiseadusliku institutsiooni ainsaks rahastamise allikaks on riigieelarve eraldised
ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. EESTI VABARIIGI MINISTRID: · peaminister Taavi Rõivas; · haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski; · justiitsminister Andres Anvelt; · kaitseminister Sven Mikser; · keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus; · kultuuriminister Urve Tiidus; · majandus- ja kommunikatsiooniminister; Urve Palo;
küsimusi esitada. Peamine parlamendi e seadusandliku võimu ülesanne : 1) algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi. 2) Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 3) Järelvalve valitsuse üle. Lobism e kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Otsese kontrolli vormid : · Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudse valitsemise vormid :
tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine: Riigikogu Vabariigi valitsus X Piirilepingu ratifitseerimine X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim. 1. Mille poolest erinevad KOV volikogude ja riigikogu valimised? Nimeta 2 erinevust. 1) KOV valimistel saab hääle anda Euroopa Liidu kodanik, riigikogu valimistel saavad
sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele. Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“ … alluvat ülemale. Näiteks: „Härra direktor, saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul. Abielupaaride tutvustamisel kehtivad eespool toodud reeglid – esitlemist alustatakse daamidest
või keskkonnas akumuleeruda. VÄLISÕHU SAASTAMISE VÄHENDAMISE MEETMED Välisõhu nõutava kvaliteedi tagamiseks koostab Keskkonnaamet välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava selle piirkonna kohta, kus välisõhu saastatuse tase sõltub mitme saasteallika koosmõjust, kui välisõhu saastatuse tase ületab. Keskkonnaamet vaatab tegevuskava üle vähemalt üks kord aastas, vajaduse korral täiendab seda ja esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks. Saasteallika käitaja koostab ja esitab saasteloas või keskkonnakompleksloas märgitud tingimustel Keskkonnaametile saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava (enne kooskõlastades saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organiga). Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba Välisõhu saasteloaga ja
PARLAMENDI ÜL JA TÖÖKORAALDUS Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim - viitab tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Lisaks ka erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Veel on parlamendi funktsioon järelvalve valitsuse üle. Parlamendi otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldus ministrile ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; parlamendi parteilise kooseseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtades; ,,rahakoti võim" ainupädevus vastu võtta riigi eelarve; õigus kutsuuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: parlamenti kuuluvad valitsusparei(de) juhtpoliitikud
Eestis koordineerisid küüditamist ENSV julgeolekuminister Boris Kumm ja NSVL RJM volinik Eesti NSVs kindralmajor Jermolin, kellele allus korraldusi täitev 12-liikmeline operatiivstaap. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumile (ENSV RJM) langes järgnevalt vastutus "Priboi" esimese osa eest, alustades nimekirjade koostamisest(Veebruaris 1949. Eestisse saabub NSV Liidu julgeolekuministeeriumi volinik kindralmajor Ivan Jermolin ning Eesti NSV riikliku julgeoleku ministrile Boris Kummile tehti teatavaks tema ülesanded. Julgeoleku rajooniosakondade töötajad saavad salajase ülesande teha kindlaks kulakute ja natsionalistide perekonnad ja vormistada väljasaatmiseks vajalik dokumentatsioon. Igasse maakonda saadetakse Eesti NSV RJM volinik. Igale maakonnale kehtestatakse väljasaadetavate perede arv pluss reserv). NSV Liidu MN 29. jaanuari otsusega nr.390-139ss oli juba ametlikult
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu kusimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
Seega valitseja peab oskama valida enale usaldusisikuid ja ministreid ja autoril on ka üks peatük selle kohta: Olenevalt valitseja arukusest valib ta endale head või halvad ministrid. Kuidas saab valitseja ära tunda ministri sobilikkust? Kui sa näed, et minister mõtleb rohkem endale kui sulle ja ajab kõiges taga omakasu, siis tema ei saa olla kunagi hea minister ja teda ei saa eales usaldada. Teisalt tuleb ka valitsejal mõelda ministrile: tõsta teda esile, teha ta jõukaks, võtta endale tema ees kohustusi, jagada rõõme ja muresid. Tõsi ta on, et head ministrit tuleb nii öelda poputada, et ta liialt omakasule mõtlema ei hakkaks, sest siiski oluline on rahvas ja nende rahulolu. Muidugi peab ka ministri tööga rahul olema valitseja. Machiavelli on silmapaistev renessanssiaja mõtleja.Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Loetu põhjal võin ma
mis võeti vastu 1996. Aastal Visbys Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumisel. Selle eesmärgiks seati kujundada välja ning ellu rakendada regiooni säästva arengu põhimõtetele tuginev arengumudel, kindlustada elanike kõrge elatustase, ressursside efektiivne kasutamine ning tagada keskkonna säilimine. Eesti osaleb selles selle käivitumisest alates. Tegevuse tulemused ja aruanne esitatakse ministrile iga kahe kuni kolme aasta järel ja peaministrile iga viie aasta järel. 1 ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon x Tallinna Ülikool 3. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21 " on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 10. Milline roll on täita riigisekretäril? Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. Riigisekretär ei ole PS kohaselt poliitiline ametnik, vaid riigiametnik, kelle ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest. 11. Kellel on pärast Riigikogu valimisi õigus valitsuse moodustamiseks? Presidendi valitud eaministrikandidaadil 12. Millal on valitsuse määrused kehtivad? Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. 13. Kellel on seaduse algatamise õigus? Seaduse algatamise õigus on:
Nende kord tuli siis, kui päevatööle joon alla tõmmatud. "Kui Luts linna peale läks, kandis ta alati ülikonda, tuli ta tagasi koju siis millisena tahes." Mälestus Lutsust kui pisikesest tumeda ülikonna, kaabu ja kepiga härrast. Luts ei mõistnud riietega uhkeldada ja meelsasti garderoobi ei vahetanud. Ahjaa, vähemalt korra organiseeris proua Valentina abikaasale ka heleda suveülikonna õmblemise - Aga uue heleda ülikonnaga läks nii. "Lutsule luisati, et tuttav rätsep peab ühele ministrile ülikonna õmblema, aga kaotas mõõdud ära. Rätsep palus, et Luts, kes olla ministriga sama kasvu, lubaks enda pealt mõõdud võtta," naerab Liivi Rosenvald. Luts tuli suure porinaga koguni niipalju vastu, et laskis valmivat antsuhti veel selgagi passitada. Kui ühel päeval avastas Luts, et majandusminister Leo Sepale mõeldud ülikond ripub hoopis tema kabinetis, oli ta tüssamise pärast üsna pahane. "Sõimas naisel näo täis,"
Riigisekretäriks võib olla üksnes Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil juriidilist kõrgharidust omav isik. Ta võtab sõnaõigusega osa kokkutulevas nõukogus. Täidesaatva riigivõimu asutused valitsuse istungitestja omab samasid õigusi, mis on seadusega on:1) valitsusasutused;2) valitsusasutuste hallatavad antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. On aruandekohustuslik riigiasutused. Valitsusasutused on riigi eelarvest VV ja peaministri ees. finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV
ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise VV, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt PÕS; 15) kuulutab VP ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud VP, VV, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada; 17) moodustab komisjone 2 VP- Eesti riigipea. Valib RK salajasel hääletusel. Ametis 5.a.
täitmist. Valitsus ei anna välja seadusi, ta annab seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi. Neid avaldatakse Riigi Teatajas (RT I seadused;RT II määrused (?) RT III riigikohtu lahendid) Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus, mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile. President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne Riigipea pädevus on riigiti erinev. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitev võim. Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni. Eestis on presidendi pädevuses seaduste välja kuulutamine Kohus
Rahandusminister Jürgen Ligi astub tagasi, 2014) 9 4 KOKKUVÕTE Lõppkokkuvõttes oli Ligi sunnitud tagasiastuma oma ametikohalt ning vabandas solvatud Ossinovski ees, mida nii Kadri Simson, Toomas Hendrik Ilves, Taavi Rõivas kui ka Sven Mikser ainuõigeks teoks peavad, sest Ligi oli nende arvates tõesti liiale läinud. Ligi kiidetakse tehtud töö eest, kuid samas mainitakse ka tema varasemaid tervalat ütlemisi, mida samuti ei peeta ministrile kohaseks. Samas on Ligi öeldul ka nii-öelda toetajaid, kes leiavad, et pole midagi valesti öeldud, kuna Ossinovski isa oligi sisserändaja. Samuti ei paista öeldut kahetsevat, oma hilisemate intervjuude põhjal, ka Ligi ise. Vastupidi, ta seletab just miks ta nii ütles ning mida tegelikult öeldu all mõtles, sest tal polnud plaanis skandaali tekitada ega otseselt Ossinovskit solvata. 10 KASUTATUD LINGID http://www.postimees
annaabi.ee 
