Õhulised lillelised pluusid a la Jimi Hendrix, kulunud velvetist püksid, satiin ja nahkdetailid, lillelised lipsud. Peale seda kui 1962 ilmutasid biitlid oma kuulsa hiti Love Me Do tulid moodi ka biitlitele omased pikad soengud. Polnud ime, et vanem generatsioon torises, et 60ndatel nägid tüdrukud välja nagu poisid ja vastupidi. 1966 kerkis esile Twiggy, kellest sai absoluutne 60ndate moe superstaar. Äärmiselt saleda ja miniatuursena oli ta ideaalseks modelliks miniseelikutele ja kleitidele. Poisilik soeng ja tumedad suured silmad ning lummavad fotod olidki sündinud. 1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Modellide lapselikku süütust rõhutati saamatute, pea kummargil poosidega. Tõeline murrang moes oli mini
Ta mehi hullumise ja sõjani viia. Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed sterotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetishitele. Enamik fetisheid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb miniseelikutele, rindu ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist pluusidest ja avaratest kaelustest, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Sterotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist seksiobjektina. Tema võib kanda nahka, niikaua kui ta tegelikult ei oska mootorrattaga ringi käia; Ta võib ka kummi kanda, kuid see ei tohi viidata Tema suurepärastele sukelduja- või veesuusatajaoskustele
annaabi.ee 
