Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
Usu ja mõistuse lepitamine. Aristotelese rõhuasetus mõistusele oli nii võimas, et seda ei saanud
interpreteerijad ignoreerida. Peale selle oli suur hulk Aristotelese poolt loodud teadmistest empiirilise
vaatluse tulemus, mida juhtis loogiline arutlus. Selline rõhuasetus mõistusele asetas kiriku keerulisele
positsioonile, kuna senini oli see rõhutanud ilmutuse, usu ja spirituaalsete kogemuste tähtsust ning
minimiseerinud empiirilise vaatluse ja ratsionaalsuse osakaalu. Aquino Thomase suurim ülesanne oligi
näidata, et mõistus ja usk ei ole vastandlikud. Ta näitas, et jumala mõistmiseni saab jõuda nii ilmutuse,
pühakirja, sisemise kogemuse vaatlemise kaudu või ka loogika, arutelu ja looduse vaatlemise kaudu.
Aquino Thomas ütles, nagu Aristoteleski, et meeled suudavad anda meile informatsiooni ainult
üksikasjade, mitte universaalsete vormide kohta, mida võib sensoorsest informatsioonist vaid