Kultuuri arengu põhijooni uusajal Uusajal toimus kultuuri vallas suur areng. Leiutati palju ühiskonnale vajalikke asju nagu elekter, raadio ja telefon ning hulganisti edusamme tehti ka meditsiini vallas. Leiti uusi ravimeid ning võeti kasutusele desinfitseerimine bakterite hävitamiseks. Ka toiduainete säilitamiseks leiti paremaid mooduseid. Klassitsismi ajal oli valitses arhitektuuris lihtsus ja minimalistlikus. Alessandro Volta ehitas aastal 1782 esimese elektripatarei. See viis Michael Faraday mõttele, et kui elekter tekitab magnetismi, tekitab magnet ka elektrit. Faraday ehitas katsetele tuginedes elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka esimesele elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks. 19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium
ja leidnud siiani palju kasutust. Minimalism- taaskord peitub lihtsuses võlu ning geniaalsus. Minimalismi teke ei ole sellele eelnenud kunstivoogudele vaadates üldse üllatav, kuid kindlasti väga huvitav uus lähenemine. Minimalismiga tuli ka uus kunstiliik- installatsioon, milles esitatakse vaataja mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. (vikipeedia, kunst). Minimalism elab siiani ja tänapäeval isegi tugevamalt, kui eelmisel sajandil. Enim meeldivam on minimalistlikus kunstis arhitektuur. Kandilised, kuid jõulised majad võivad mõnes tekitada ebamugavast ja kodutunne jääb tekkimata, kuid arvan, et paljudesse paikadesse sobivad sellised majad suurepäraselt. Paljud 20. sajandi teise poole kunstnike töödest olid ühiskonda kritiseerivad ja tehtud lootusega, et inimeste silmad avanevad. Üks hea näide on kehakunst. Teosed sisaldavad selle aegse ühiskonna laialt levinud elemente. Intrigeeriv kunstisuund ning leiab siiani kasutust,
eemale hoidmist ja soovi naisest eemalduda. Teose teostus Kunstnik on situatsiooni pildistanud 1995. aastal. Tegemist on poolakti fotoga, mis on trükitud fotopaberile. Teose loomiseks on kuntstnikul vaja olnud fotoaparaati, valgustust, lauda ja rõivaid ja ketassae ketast. Arvatavasti on vaja läinud ka meigikuntstnikku. Teos on tasapinnaline ja vaatlemiseks. Kuntstnik on just neid materjale kasutanud, et foto oleks sadomasohhistlikum. Volkmanni teos on must-valge ja esitatud valges minimalistlikus raamis. Must-valge foto mõjub kindlasti intensiivsemalt, kui seda oleks teinud sama pilt värvilisena. Seega värv on selles teoses oluline. Teos ja kontekst Toomas Volkmann (1961) on eesti fotokunstnik, kelle käekirja on tugevalt mõjutanud nii seotus moe- ja reklaamfotograafiaga kui ka akadeemiline meditsiiniharidus.Volkmannile on iseloomulikud mustvalged vanitas'e motiivi järgivad portreed, mis osutavad elu kaduvusele ja ilu ebapüsivale loomusele
ehk ’’punktidest’’. 33. Aleatoorika on loomemeetod, mille aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. Heliloojad pöördusid minimalismi puhul tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kuid võrrelduna nt klassitsismi või romantismiga hoopis teisel tasandil. Nagu stiili nimetuski ütleb, on kasutatav muusikaline materjal selles viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35. Juhul, kui muusikateoses kohtuvad mitmete erinevate ajastute stiilid, on tegemist polüstilistikaga.
33. Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika. Selle loomemeetodi aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. 1960. aastatel tekib muusikas avangardismile vastureaktsioon. Kujuneb uus stiil-minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kasutatav muusikaline materjal on viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus - seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35. Polüstilistikaga on tegemist, kui muusikateoses kohtuvad mitmete erinevate ajastute stiilid (näiteks barokk, romantism ja dodekafoonia).
leiduvaid elemente nagu trepid ja käsipuud ning lisada juurde puid või põõsaid. 4 Samuti on väga populaarne ehitada rulaparke kiirteede viaduktide alla, mis muidu seisavad tühjana. Sellise lahendusena on viadukt või sild pargile ka vihmavarjuks. Sõitjate poolt ehitatud kuulus Burnside betoon- Silla-alune park Rootsis, Stockholmis park USAs Metsa äärde, väiksemasse linna või rohealasse sobib minimalistlikus stiilis rulapark, mis jääb ka oma maksumuselt isegi alevikele taskukohaseks. Samuti on võimalik pargi disainis ära kasutada maastiku iseärasusi, hoides sellega kulusid kokku. Otepääl asuv rulapark Töödeldavus Betoonparke ehitades on võimalik betooni sisse segada pigmente, muutes betooni igava halli värvi silmale ilusamaks. Kasutatakse ka parkide katmist akrüülvärvidega. 5