Pilt 4. Kloostri ideaalplaan. St. Galli klooster Sveitsis. Jumalasõna tähtsust rõhutati usulise sisuga käsikirjade kaunistamisega. Illustratsioonid sisaldasid paelornamentikat, skemaatilisi kisklevaid koletisi/loomi (loomastiil), ristimotiiv või mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik. Ornamentikas loodulähedane taimemotiiv ning lisaks veel paelornamenti ja põimmustrit. Raamatumaali viljeleti kloostrites.
Juudit Holovernese peaga, Aadam ja Eeva, Veenus. Tegi palju portreesid. · Grünewald(1470tel- pärast 1525)- Kuulsaim teos on Isenheim'i altar. · Hans Holbein noorem(1497-1543)- peamiselt portretist. Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree? · Tuntumad kunstnikud olid veel Altdorfer, Baldung- Grien ja Burgmain. · Prantsuse maal: Tegemist oli peamiselt miniatuurmaaliga, st raamatumaal. Fouquet - Chievalier palveraamat, prk Glouet, isa Frank Glouet Francois I portree, poeg Francois Glouet Charles IX naise kuninganna Elizabethi portree. · Manerism: Osa kunstiajaloolasi käsitlevad seda omaette kunstivooluna, osad hilisrenessansina, osad baroki I staadiumina. Peamiselt Itaalias 16. saj teise kolmandiku alguses. Renessansi suurmeistrite looming oli neile normiks, proovisid jäljendada nende maneeri
annaabi.ee 
