väheste sõnadega oli maalitud akvarelliliselt õrn talvepilt, täis romantilist igatsust. Silmatorkav oli juba selle luuletuse graafiline vormgi, mis oli tollal eesti luules uudne. Aga veel rohkem kui oma plastilise väliskujuga mõjus see luuletus kaasaegsete kriitikute kinnitust mööda oma sugereeriva üksindustundega. Värsikogud ,,Villem Grünthali Laulud" (1908) ja ,,Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. Minevikuromantikast on kantud poeemid ,,Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) 5 ja soomemõjulises regivärsis kirjutatud ,,Merineitsi" (1918). V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma.
annaabi.ee 
