2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4
- simene peatoimetaja Ivar Grünthal Pagulaskirjandus - Jätkati realistlikus laadis - Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss (nagu ka varem) - Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis - Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast ilmajäetuse tunnet) - Kirjandus rahvusliku identiteedi kandjana: - Eestlaseks olemise küsimus oli veelgi tähtsam kui varem - Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga - Pagulaskultuuri kõrgpunkt 1950. ja 1960. aastatel Küsimused 1) Luules avaldus pagulase enesetunnetus kolmel viisil: esimene võimalus on lihtsalt kirjeldada oma seisundit, teine võimalus on ennast lohutada ja kolmas võimalus on kuulutada vastuhakku. 2) Pagulaskirjanikud väljendasid oma kaotusvalu pehmete ja trööstivate igatsusluuletustega, elujõu kinnitustega, romantiliste mälestuspiltidega, mis segunesid unelmate ja unenägude kirjeldustega