Elavaid omastavad peamiselt neid, mis lahustuvad paksusest cm2 kihti taimejuuri ei arvestata mulla org aine hulka) 2 mullalahuses. Mulla soojuse allikad:1.Päikeseenergia, päike Huumus-mulla spetsiifilien aine. Huumus on Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/minutis, meil must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka väiksem- sõltub atm seisundis- pilved, udu, õhu mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mulla huumuse sisaldusest ja selle koostisest. puhtus, 2.Maa sisesoojus, 3.Orgaanilise aine mehaaniliselt eraldatav. lämmastik esineb mullas huumuse koostises ja lagunemisel vabanev soojus. Mulla org aine muundumine: 1
Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 7 Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused 1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200 Veerised 60 kuni 200 Kruusa jämeterad 20 kuni 60
Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). Tabel 2.2 Peamiste savimineraalide mõõtmed. Mineraal Osakese paksus µm Osakese küljepikkuse ja paksuse suhe Eripind (m2/g) Kaoliniit 0,05-0,2 10-20 10-30 Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100
annaabi.ee 
