Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlasemad kui liigestatud relj. Kliima- temp ja sademed
Murenemiskoorik-maapinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine-kivimite mehhaaniline peenestumine ilma keemilis-mineroloogilise koostise muutusteta, põhjuseks temperatuuri suur kõikumine ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Esineb kõrgmäestikes ja kõrbetes. Keemiline murenemine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja süsihappegaasiga, muutub kivimi keemilis-mineroloogiline koostis, põhjuseks kõrge temperatuur ja rohkelt niiskust. Esineb vihmametsades. Bioloogiline murenemine-algab lihtsate elusorganismid kinnitumisega kivimi pinnale, kus nad eraldavad ainevahetuse jääkaineid ja juureeritisi, mistõttu on nende mõju eelkõige biokeemiline.
Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Tähtsamad savimineraalide grupid: Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kloriit, kaoliniit Al-hüroksiidide grupp, Fe-hüdroksiidide grupp - limoniit, götiit Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedon, kvarts Mulla mineroloogiline koostis - 4 vöödet: 1) 20-80 km - SiAl vööde, 2) ca 900 km - SiMg vööde, 3) vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) maatuum Mulla lõimis mehaaniliste fraktsioonide sisaldus. Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid) Kolloidid. (kreeka keeles kolla liim, eidos kuju) aineosakesed suurusega 10-7...10-9 m, ehk 1.
temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub murenemine, toimub osakeste sorteerimine ja 6 segamine. Osakeste settimisel veekogudes, tuule vi jää kantud materjali kuhjumisel
d =gt / (Vt+Vp) = /(1+w) , kus gt-terade mass, Vt-terade maht; Pika külmumisperioodi jooksul on ka savi puhul oht suur. Möllpinnased on kõige mineraalide (N: põldpagu, vilk jne) reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete Vp-pooride maht, ning Vt+Vp=(g t+gw) / ja gw=*gt. Väikese proovi külmakerkelisuse ohtlikud. Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt ja alustega; tulemusena esialgne mineroloogiline koostis muutub ja puhul, mille abil saab määrata vesisalduse, võime mahumassi määrata: = d peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus. moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid saviosakeste tekke põhjus. (1+w) Poorsus n on pooride mahu ja pinnase kogumahu suhe: n=Vp/ 1.5.4 EFEKTIIV- JA NEUTRALPINGED PINNASES Ilma Terzaghi Pinnaseosakeste liikumist põhjustavad tuul, vesi või jääliustikud
lahustunud ühenditena. · Toitainete varud sõltuvad mulla lõimisest · Eriti kahjulik on naatriumkarbonaat. Mulla orgaaniline koostis · Mulla orgaaniliseks osaks on taimed, loomad, seened ja mikroobsed organismid · Orgaanilise aine loomine fotosünteesil on produktsiooniprotsess, mida kannab roheline taim · Produktsiooniprotsessis loodud orgaanilisest ainest osa jääb pärast taimede surma kasvukohta · Tänu humiinhappele on erinevad mullad erineva happesusega C187H186O89N9S1 Mulla mineroloogiline koostis · Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend · Mineraalil on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused · On olemas settekivimid ja tardkivimid · Muld koosnebki mineraalidest, mis on koos orgaanilise ainega Mulla füüsikalis-keemilised omadused · Ära määratud mulla kolloidide poolt · Kolloid on peendispersne aine · Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad aga savimullad · Mulda saab oma keemilise koostise lähtekivimilt
Peenes 0,05-1 mm liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on 0,01 mm; 0,01mm on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul 1 nm Mulla mineroloogiline koostis 4 vöödet: 1. 20-80 km SiAl vööde 2. ca 900 km SiMa vööde 3. vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
50%-65% s1 kerge savi 65%-80% s2 keskmine savi 80%- s3 raske savi Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1. Keskmiselt 5-10% 10-20% 2. Tugevalt 10-15% 20-30% 3. Väga tugevalt 15-20% 30-40% 4. Väga tugevalt 20-25% 40%- 5. Turbalõimis on turba lagunemisaste t1 - halvasti lagunenud (aste alla 20%) t2 - keskmiselt lagunenud (20-40%) t3 - hästilagunenud (40% ja enam) toorhuumuslik horisont - tähis AO Mulla mineroloogiline koostis 4 vöödet: 1. 20-80 km - SiAl vööde 2. ca 900 km - SiMa vööde 3. vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub murenemine, toimub osakeste sorteerimine ja segamine. Osakeste settimisel veekogudes, tuule vi jää kantud materjali kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud osakeste kaalu mõjul
) Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi.
annaabi.ee 
