(Vikipeedia 2008) Auripigment (Vikipeedia 2008) 3.2. Teluriidid 3.2.1 Altaiit Altaiit, keemilise valemiga PbTe, on plii ja telluuri ühend. Altaiit on tinavalge kuni kollakasvalge värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009) Altaiit (Wikipedia 2009) 3.3. Seleniidid 3.3.1. Neumanuiit Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se. Värvuselt on helehallist kuni tume hallini, metallilise läikega. Nime on see mineraal saanud saksa mineraloogi ja kristallograaf Carl Friedrich Neumanni järgi. (Stutzite 1996) Neumaniit (Stutzite 1996) KOKKUVÕTE Sulfiidid on väävli ja enamasti metalli vahelised ühendid. Minerallid, mis koosnevad väävlist ja metallist on sulfiidsed. Need on küllaltki levinud mineraalid, millest mõnesid leidub ka Eestis. Eriti levinud on püriit, mis on raua ja väävli ühend. Õlgkollase värvusega ja esineb sageli väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus
pürokseenid, näiteks augiit, oliviinid, näiteks forsteriit, savimineraalid, näiteks illiit 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõeldakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule. Mineraloogias eristatakse füüsikalistes suurustes (kg/mm2) väljendatud absoluutset e. mikrokõvadust ja ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud nn. suhtelist e. Mohs'i kõvadust (Austria mineraloogi Fr. Mohs'i järgi, kes 1822. a. koostas suhtelise kõvaduse hindamiseks etalonmineraalide skaala). Suhtelist kõvadust hinnatakse kümne etalonmineraali, mille kõvadus on numereeritud ühest kümneni, pinna kriimustamise kaudu. 14. Mineraalide lõhenevus. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda on tasaseid, läikivaid pindu - lõhenevuspindu. Erinevatel mineraalidel väljendub lõhenevuse omadus erineva intensiivsusega
annaabi.ee 
