suuremad metsamassiivid: seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, pdrad, valgejnesed jt. Samuti sobivad sooservad kige paremini hundikutsikate ilmaletulekuks, sest vesi peab olema lhedal: kohe, kui nad hakkavad sma liha, on neil vaja juua. Vikesi kutsikaid kaugete joogikohtade juurde viia oleks ohtlik, seeprast on hundi urud enamasti kmnekonna vi vhemalt mnesaja meetri kaugusel veest kraavist, allikast, ojast vi mnest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need vivad olla ka raba turbapndakutes, kraavikallastes, puujuurte vi tuulemurru all ikka hsti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, koduu uruesine, kodutnav tee joogipaika, kodukoht pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa kogu ulatuslik areaal rpasest Euroopast kuni Ida meredeni, jtkudes Phja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevrguga ning hundid seetttu hsti valitsetavad. Siinsed hundid on
olemasolu, pealevalguvad pinnaveed. Kiirendavad metsa maharaiumine, äravoolu vähenemine, põhjaveetaseme tõus. ·Rannikulaguunide kinnikasvamine talssogeenne protsess: analoogne limnoloogilisele. Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad
lõpetades kaasaegsete sünteetiliste materjalidega. Probleem ise jaguneb kaheks küsimuseks: kuidas katta ja millega katta? Esimeses osas on olnud kaks seisukohta: kas katta ainult pealt ja külgedelt või ümber kogu perimeetri. Ühed uurijad väidavad, et setted tungivad torru pealt, teised et alt. Kattematerjal peab takistama pinnaseosakeste tungimist dreeni - ei sobi vaid pooljäigad materjalid, nagu tõrvapapp, plastmassist perforeeritud ribad jne.; Ta peab olema pikaealine - mineraalpinnases atmosfäärse toitumise korral ei sobi enamik orgaanilisi materjale: õled, sammal pilliroog, Tal olgu head filtratsiooniomadused. See nõue on peamine raskes savipinnases, hästilagunenus turbas ja sapropeelis. Nendes tingimustes on oluline ka filterkihi paksus. Materjal olgu vähe transporti nõudev, so kohalik, või kerge, väikesemahuline. Sellele ei vasta kruus, slakk. 48 . ookri teke dreenis ja abinõud selle vastu. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest
NSVL-s valmistatud mudelit MTP-43 ja hüdraulilise ekskavaatori jaoks seadet MTP- 13. MTP-43 tööseadis on rippriistana paigaldatud diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile. Sellega võib lõigata kuni 25 cm läbimõõduga ja kuni 16 m kõrguseid tüvesid. Ühe töökäiguga puhastatakse 16 m laiune riba. Masin on ette nähtud töötamiseks turbasoodes, kuid sobib ka töötamiseks kivideta mineraalpinnases keskmise ja jämeda võsa ja peenmetsa lõikamisel. Võsarehad Võsarehadega kogutakse mahalõigatud võsa ja oksarisu vaaludese. Reha riputatakse traktorile kas ette või taha ning teda liigutatakse tavaliselt kahe hüdrosilindriga. Täituriks on painutatud, kiilukujuliste mahavõetavate kihvadega võrehõlm. Liikumisel riisuvad kihvad mahalõigatud võsa, väikesed kännud ja risu kokku ning traktor lükkab need vaaluna paigaldamiskohta. Peale võsarehade võib