.............................................................8 5.1. Töödemahud................................................................................................................................10 7.1. Masinad.......................................................................................................................................13 8.1. Kasvupinnase koorimine ja ladustamine.....................................................................................23 8.2. Mineraalpinnase kaeve ja utiliseerimine.....................................................................................23 8.3. Tagasitäide perimeetril.................................................................................................................24 Lisa 1. Kalendergraafikud..................................................................................................................32 Lisa 2. Masinate liikumisskeem....................................................................
Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd
liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3%
28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha. Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale. 2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all, valmistatakse maapind ette adravagudena. Vesi voolab kraavi ning puud istutatakse vaoharjale, kuid puud jäävad tormihellad. 3)Üle 50cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim ei valmistata maapinda ette. 4)üle 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või ipdevalt kannatavad liigniiskuse alla ei valmistata maapinda ette. 30
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid. HÜDROGEOLOOGIA On teadus põhjaveest: tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest oamdustest. Põhjavesi - maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb Sulamine: seotakse energia Aurustumine: seotakse energia
114 Tarbepuidu kogumine 1141 Puude mahavõtmine 1 tk 5,0 65,0 65,0 12 Hoonealune süvend 0,5 m paksuse pinnase 343,7 0,1 4,08 1,33 1859,68 121 koorimine hoone alt 5 m3 8 122 Kaeved 2,8 m mineraalpinnase 1925, 0,1 3,9 1,3 10010,0 1221 eemaldus 0 m3 123Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Täited Pinnase tagasi täide, koos 74,75 0,3 8,16 7,50 3,0 1394,83 1231 tihendamisega m3 5 128 Pinnase vedu
bituumeni emulsiooni või ka sitket bituumenit. Pindamiskillustikuna võib kasutada: *bituumeniga töötlemata fraktsioonitud killustikku, fraktsioonidega 4-8...12-16 mm; *bituumeniga töödeldud killustikku, sama jämedus; *ridakillustikuga, mis sisaldab igasuguse jämedusega teri vahemikus 0...12 või 1...16 mm. Mida tähendab teedeehituses stabiliseerimine? Loodusliku mineraalpinnase või purustatud kivimaterjali sidumist mingi sideainega. Oma kvaliteedi poolest on ta kruuskatte ja asfaltkatte vahepealne. Pinnast võib stabiliseerida tavalise portlandtsemendiga, teetsemendiga, põlevkivituhaga, bituumeniga või emulsiooniga. Kuidas valmistatakse ja mis kujulised on asfaltbetooni proovikehad? Proovikehad vormitakse metallsilindris, millel võib olla ümber kuuma õli ,,särk". Ühe
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises. Vee kasutamise liigid (1) Veekogu süvendamine käesoleva seaduse tähenduses on veekogu põhjast mineraalpinnase eemaldamine. Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (edaspidi pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Vee kasutamise liigid (2)
Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani, kus on kindlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (0,0002-0,0003). Veevastuvõtjatele rajatakse ristprofiilid, millel looditakse veepinna ja kallaste kõrgused ja mõõdetakse veesügavus. Hüdrogeoloogilise uurimisega tehakse kindlaks mineraalpinnase liik ja omadused, põhja- ja pinnasevee taseme sügavus. Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine. Veeproovid võetakse eraldi turbalasundist ja mineraalpinnasest. Puurauk peab ulatuma vähemalt 5 m turbalasundi lamamiks olevatesse mineraalsetesse setetesse.
kõrgemale kui 30 cm; 2) alla 50 cm paksuse turbakihiga jääksood, kus kas pidevalt või periooditi kannatavad liigniiskuse all (võib esineda üleujutusi); 3) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, kus veereziim on soodne; 4) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, mis kas pidevalt või periooditi kannatavad liigniiskuse all. Maapinna ettevalmistamine 1. rühmas on parim maapinna ettevalmistamise viis sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maapinnale, 2. rühma jääksoid - juhul kui neid ei ole võimalik kuivendada eelvoolu puudumise tõttu või mõnel muul põhjusel - on soovitatav ette valmistada adravagudena, nii, et vesi voolaks vaost kraavi. Puud istutatakse vao harjale. Võib teha ka künkaid. 3. ja 4. rühma jääksoodes ei ole vaja maapinda ette valmistada. Pärast turbavarumise lõpetamist soovitatakse väljal lasta 2 aastat seista. Arvatakse, et
teekatte kareduse suurendamine, ilmastiku mõjude eest teekatte kaitsmine, teekatte kasutusea pikendamine. Pindamisel pihustatakse teekattele algul bituumenit ja siis killustikku. Bituumenina võib kasutada: vedelbituumenit, vedeldatud bituumenit, bituumeni emulsiooni, sitket bituumenit. 182 13.12. Teekatete stabiliseerimine Stabiliseerimine on loodusliku mineraalpinnase või purustatud kivimaterjali sidumine mingi sideainega. Stabiliseeritud teekate on oma kvaliteedi poolest kruusakatte ja asfaltkatte vahepealne. Pinnast võib stabiliseerida: tavalise portland-tsemendiga, tee-tsemendiga, põlevkivituhaga, bituumeniga, emulsiooniga. Pinnase sideainega segamine võib toimuda kas segusõlmes või otse tee peal. Stabiliseeritud materjalidest tehakse teede aluskihte.
annaabi.ee 
