Kaseiinliim (värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel), kliistrid (tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks), vaikliimid (liimib kõiki materjale, ka metalle) 4. Naturaalvärnits saadakse kuivava või poolkuivava taimeõli kuumutamisel kuni 200'C juures ja kuumast õlist õhu läbipuhumisel, mille tulemusel õli oksüdeerub. Tehisvärnitsa põhikomponentideks on mingi sünteetiline vaik ja lahusti. Ei sisalda taimeõlisid. 5. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). 6. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Kõige rohkem kasutatakse alumiiniumpigmenti ja pronkspigmenti. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. 7. Pigmendi kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta.
Tehisvärnitsad on erineva kvaliteediga värvide tegemisel üheks komponendiks. Tähtsamad tehisvärnitsate alaliigid: glüftaalvärnits, alküüdvärnits, pentaftaalvärnits, süntoolvärnits. Värnitsa emulsioon. Värnitsa emulsioone kasutatakse odavamate õlivärvide valmistamiseks. 16.4. Pigmendid Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedelikes. Looduslikud mineraalpigmendid. Neid saadakse kriidi, savide, 219 metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab nende kuumutamisega muuta. Tähtsamad looduslikud mineraalpigmendid ja nende värvused: Looduslik mineraalpigment Värvus maalrikriit valge ooker kollane, pruun või punakas
Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Pigmentide omadustest tähtsamad on: *valguspüsivus on pigmendi omadus valguse toimel mitte muuta oma värvust (mitte pleekuda ega kollakaks tõmbuda);
Tehisvärnitsad ei sisalda taimeõlisid üldse või sisaldavad neid alla 30%. Põhikomponentideks on sünteetiline vaik ja lahusti. Tehisvärnitsate baasil tehakse väga erineva kvaliteediga värve. Värnitsa emulsioon kujutab endast värnitsa ja vee dispergeeritud segu. Kasutatakse odavamate õlivärvide valmistamiseks. Pigmendid Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Pigmendid on enamasti valgus- ja leelispüsivad. Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga (kriit, kaoliin, talk,jne.). Orgaanilised pigmendid leiavad ehitusel vähem kasutamist. Tähtsamad org.pigmendid on tahmapigmendid, aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne
annaabi.ee 
