tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist
Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vett ja orgaanilist ainet B sisseuhtehorisont: sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Erinevad mullad troopiline kliimavööde sademeid pole, ülekaaluga Leetmuld temp.amplituud
Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Mulla ülaosa vaesub mitmetest elementidest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning kujuneb valkja värvusega leetehorisont (E horisont). Osa lagusaadusi ning mulla ülaosast pärinevaid peenemaid mineraalosakesi kuhjub aga sügavamale, kus moodustub sisseuhtehorisont (B horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Ka osa Eestimaa muldadest on kujunenud leetumisprotsessi tagajärjel. Laialdasemad leetunud muldade levikupiirkonnad asuvad Lõuna-Eestis, Peipsi järve ääres ja Vahe-Eestis. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad
1965). Luharohumaadel võib kasvada ka üksikuid suuri puid ning põõsaid, enamasti vahetult jõgede kallastel. Selliseid üksikute vanade puudega luhaniite nimetatakse ka lammipuisniitudeks, kuid puistu hõreduse tõttu ei saa neist paljusid liigitada klassikaliste puisniitude hulka (Luhamaa jt., 2001). Lammimuldade kujunemise põhiliseks tingimuseks on jõe veetaseme kõikumistest tingitud perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi (liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille
Savipinnaste kokkusurumisel etendavad olulist osa mineraalosakeste ümber olevad hüdraatkelmed, mis võtavad vastu osa survest, sealjuures ise deformeerudes. Savipinnased on rohkem kokkussurutavad kui liivad. Nende konsolideerumine toimub aeglaselt, kusjuures võib täheldada kahte konsolidatsiooni faasi. Esimese faasi, nn. Primaarse konsolidatsiooni ajal surutakse välja poorivesi. Teise faasi vältel deformeeruvad mineraalosakesi ümbritsevad hüdraatkelmed, seda nimetatakse sekundaarseks konsolidatsiooniks. Purustamata struktuuriga savipinnastel on kompressioonikõvera algosa peaaegu horisontaalne või vähe kaldu. Edasi suuremate koormuste korral, võib kompressioonikõverat aproksimeerida logaritmilise kõverjoonega. Algosa kuju on põhjustatud pinnase tihenemisest looduslikes lasumistingimustes. Kompressioonikõvera murdepunkti abstsissi tõlgendatakse ka struktuuritugevuse näitarvuna
annaabi.ee 
