Libilikõielised Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed
metsades. Kasvukohal moodustab mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu. Leht: Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 -10 mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna
valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas,
Joogivett tarvitavad täiskasvanud hobused 40-60 ja noorhobused 20-30 liitrit päevas. Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas. Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva. Lammaste karjatamine Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei
Rapsist loe lisa meie artiklitest ning haigustest ja kahjuritest vastavast nõuanderubriigist. Soasepa Seemnekaubandus esindab suurep Suviraps Brassica napus L.var.oleifera subvar.annua on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55 65 päeva pärast peale külvi. Aretuseesmärgiks on saada suvirapsi seemnetest inimtoiduks väärtuslikku õli. Kasvab kõikidel mullatüüpidel, kuid kasvatada tasub teda vaid mineraalmuldadel. Põhiline saaki vähendav faktor on haigused, selleks tuleks arvestada järgmist: · samal põllul on soovitav kasvatada rapsi alles 5 7 aasta pärast · ühiseid haigusi kandvate kultuuride (hernes, lina, kartul) kasvatamise järel pidada vähemalt 1aasta vahet, suhkrupeedi järel 2 aastat. Sobivamad on teraviljad, mis ei kanna samu haigusi
pöörama rohumaade kaitsele? Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud
Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia
Alates 2001. a. on niitude kaitsekorraldus ühildatud Euroopa Liidu määrustega. 2001-2006 on Keskkonnaministeerium toetanud poollooduslike niitude hooldamist ja taastamist (küll peamiselt kaitsealadel). Rohumaade kasvukohatüübid: nimetus, abiootilised ja botaanilised eripärad, peamised taimeliigid, majanduslik kasutamine (traditsiooniline ja nüüdisajal), levik Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine
kasutatakse heina- või karjamaana. Rohumaa poollooduslik kultuuristatud karjamaa poollooduslik karjatamine kultuurkarjamaa niitmine poollooduslikniit kultuurniit Rohumaade tüübirühmad I Arurohumaad II Lammirohumaad III Rannaniidud IV Soostunud rohumaad 8 V Soorohumaad I Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel pärisarurohumaad, nõmme- ja palurohumaad. Pärisarurohumaad on tasasel või lainjal reljeefil. Muld võib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kasvukohatüüpi. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega on madalakasvulised kõrrelised, nagu lõhnav maarjahein, punane
Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid. Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole külvi. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR Varajased külvid aitavad minimeerida kapsanuutri, kaera-kroonrooste, hernekärsaka ja hernemähkuri kahjustusi. Liiga sügavate külvide puhul on tõusmed nõrgad ja nakatuvad nt. tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud
faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda. Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili mõjutav järgmisel aastal kasvava kultuuri saaki ja mulla fütosanitaarset seisundit. Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7
Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus,
tüübirühm- määratakse mulla lähtekivimi ja omaduste järgi 3 Metsakasvukohatüüp- ühesuguste looduslike (klimaatiliste, mullastikuliste ja hüdroloogiliste) taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga territooriumide kogum. Kasvukohatüüp on metsatüpoloogia põhiühik. 12 Arumetsad Soometsad mineraalmuldadel soomuldadel turba paksus< 30 cm, turba paksus> 30 cm kuivendatud metsades< 25 cm Metsatüüp- määratakse enamlevinud puuliigi järgi. TÜÜBIRÜHMAD 1. Arumetsade klass 1.1. Loometsade tüübirühm- kõige karbonaatsemal mullal (lubjakivil) (pH~7), küllaltki kuivad. Kujunenud pael, rähal, klibul, veerisel. Mullaprofiil alla 30 cm.
Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästiarenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. Rohumaade tüübirühmad: I Arurohumaad, II Lammirohumaad, III Rannarohumaad, IV Soostunud rohumaad, V Soorohumaad. I Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel pärisarurohumaad, nõmme- ja palurohumaad. Pärisarurohumaad on tasasel või lainjal reljeefil. Muld võib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kkt. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega
Joonis 3. näitab Soomes olevate puuliikide aastast toodangut. Joonis 3. Pine (mänd), Spruce (Kuusk), Drain (metsa kasutus), Total increment (Kogu juurdekasv) 8.3 Metsade kooslus Soomes on vaid neli looduslikku okaspuuliiki, vähem kui 30 lehtpuu- ja puukujulist põõsaliiki. Enamus Soome metsadest on okaspuupuistud, lehtpuud kasvavad peamiselt segametsas. Segametsad ja lehtpuude ülekaal on tavaline viljakatel mineraalmuldadel ja kõrgustike metsades koos rohttaimedega. Kõige tavalisem segametsades kasvav liik on sookask. Harilik mänd on ülekaalus 66%-l, kuusk 24%-l ja lehtpuud 9%-l metsamaast. Lehtpuud, mis on olulised metsa elurikkusele ja pinnasele, kasvavad tavaliselt segametsades, moodustades 20% kasvavast metsast. 8.4. Metsa paiknemine Soomes paiknevad metsad üle terve riigi. Soome lõunaosas on metsade kasvupiirkond piiratud linnade ja infrastruktuuride tõttu, kuna inimasustus on suurem
Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Kõrvaolev Nava nõmm on samas aga tunduvalt vaesema liigilise koostisega palumets, kus lisaks männile on puurindes esindatud vähesel määral kuuske ja kaske, hõredas alusmetsas annab ilmet ka pihlakas. Luua metsade lääneserval leidub 8 sõnajalgaderikast mätlikku sanglepalodumetsa. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi, tavaliselt hõredaid sookaasikuid rohkete pajupõõsastega. Kohati, näiteks Tanisoos, võib näha ka siirdesoometsi ja rabalaike. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978).
Turvas normiga 50- 100 t/ha-le ei ole mineraal muldaele eriti effektiivne. Küll aga huumusvaestel eruteeritud muldadel. Suurendab juba esimesel kasutus aastal saaki , aga turba segamisel sõnnikuga effekt suureneb oluliselt. Vedelatest orgaanilistest väetistest on rohumaadel kasutada virtsa ja läga. Lämmastiku ja kaaliumi rikkad, aga fosfori vaesed. Seega peaks lisama ka fosfor väetisi. Rohumaad Looduslikud rohumaad Arurohumaad mineraalmuldadel, taimestik ja niiskusreziim väga erinevad. Heina- ja karjamaad Soostunud rohumaad - niiskematel mineraalmuldadel ja soodeks ülemineku aladel, ajuti või alaliselt liigniisked. Heinamaad Soorohumaad - madal- ja siirdesoodes. Liigniisked, turbakihi paksus 0,5 ... 4 m Lammirohumaad - jõgede üleujutatavatel aladel. Ajutiselt või alaliselt liigniisked. Lopsakas taimestik, suur saak. Heinamaad Rannikurohumaad - saartel ja mandri looderannikul. Perioodiliselt üleujutatavad. Heina- karjamaad
Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% )
idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus Mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused Mullaviljakus jaguneb: 1) Looduslik mullaviljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud 2) Kunstlik mullaviljakus kujuneb loodusliku viljakus baasil inimese elutegevuse tulemusena * Mulla mehhaaniline koostis ehk mulla lõimis. * Mulla tahke faasi tihedus De Mineraalmuldadel 2.54 2.63 g cm-3 (Mg m-3 megagramm) Madalsoo turvasmuldadel 1.7 1.9 g cm-3 * Mulla struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus
mis on erineva tüsedusega või erandjuhtudel looduslikult kuivendatud. The birch and pine forests are predominant, the quality classes being II...IV. Domineerivad kaasikud ja männikud, boniteediklassiga on I...IV. Sparse alder buckthorn and willows grow in the undergrowth and the ground vegetation is similar to that of bilberry type of the forest on mineral soil. Hajusalt Alusmetsas kasvab hõredalt paakspuu ja paju ning alustaimestik sarnaneb mineraalmuldadel paiknevale mustika osatüübile. The wood sorrel (Oxalis) full- drained swamp site type occurs on well-decomposed fen and transition bog soils of varied thickness, subjected to intensive long-time 15 draining. Jänesekapsa (Oxalis) kõdusoo kasvukohatüüp esineb hästilagunenud erineva tüsedusega madalsoo-ja siirdesoomuldadel, tänu tõhusale pikaajalisele kuivendamisele.
Vaja laiali ajada, karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega. Ei vigasta rohukamarat. Eriti oluline valge risiku puhul. Mutid kahjulikud, maa muutub mätlikuks hunnikute tõttu , see takistab tehnikaga töötamist. Aitab äestamine, st mitmekülgne tähendus, mutimulla hunnikud aetakse lajali, ja eemaldadakse kulu, veab rammu laiali: Karjamaa rullimine- pinna tasandamiseks, eriti vajalik turvasmuldadel, külmakergitused ja vajalik rullimine, vajutab üleskerkinud taimed mulda tagasi. Mineraalmuldadel vajalik kivide pinnase vajutamine. Karjamaade kasutamist võib raskendada loomade haigestumine, tuleks kinnipidada karjatamise korrast, enamik haigustektajaid hukkub 25- 30 päeva jooksul päikese kiirte käes. Kui haigus peal jätta karjatamine pooleks aastaks. Umbrohu tõrje Umbrohud- mittekülvatavad taimed, mis 1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2.halva söödavusega, madalasaagilised, 3.suurte saagikadudega, 4.takistavad kultuurliikide kasvu.
jugapuu, luuderohi, metsviljapuud; · roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine; · metsistunud taluaiad, põlispuud, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid tähistavad vanad puud ja põõsad; · ebatavalise kasvuvormiga vanad puud: mitmetüvelised, kõverad, lookas, suurte paranevate looduslike kahjustustega nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Metsa kasvukohatüübid: nimetamine, eristamine, klassifitseerimine. · Klasse kaks: arumetsad (mineraalmuldadel) ja soometsad (turvasmuldadel). · Rühmad: kannavad enamasti traditsioonilisi nimetusi, mis viitab puistu koosseisule või maastikule. 4 · Kasvukohatüübid: arumetsi tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigiga, soometsade puhul kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi. · Iga kasvukohatüübi piires eristatakse metsatüübid vastavalt enamuspuuliigile. · Muud tunnused: vanuseklass, päritolu, maakasutusviis jne
osast. Taimejuurte levik huumushorisondis sügavuti toimub üsna kiiresti. Juba teravilja kahe lehe faasis olles on taimede juured tunginud 10 cm sügavusele ja 3 lehe faasis kogu künnikihi sügavusse. Taimede juured ei levi ainult sügavuti, vaid ka horisontaalsuunas. Suviteraviljadel levivad nad kuni 31 cm, mitmeaastastel heintaimedel (ristik, timut) 30-35 cm ja kartuli juurekava kuni 40 cm kaugusele taimede varest. Kahe lehe faasis ulatub teraviljade juurekava mineraalmuldadel kuni 10 cm ja turvasmullal ainult kuni 3 cm kaugusele taimede telgjoonest. Õitsemisfaasis saavutab juurte levik maksimumi. Kaer omandas 77% omastatud fosforist 10 cm raadiusega toitepinnalt. Ka kartulijuurekava areneb algul aeglaselt. Kuni õitsemise alguseni on enamik fosforist omastatud 10 cm raadiusega toitepinnalt. Õitsemise ajal tungivad juured kuni 40 cm kaugusele. Kartulikoristamisel oli 38% mugulates sisalduvast fosforist omastatud 10 cm
Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga mulla happesust määrata elektrooniliste happesuse (pH) testrite abil (Jenwey jt). Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt mullas olevate mikroorganismide aktiivsust ja taime-toiteelementide liikuvust. Kõrvaloleval joonisel on toodud need seosed mineraalmuldadel. Happelisel mullal on peamiste taime-toiteelementide omastatavus tagasihoidlik. Poolmikroelementide (Fe, Mn) ja enamike mikroelementide (Zn, Cu, Co), samuti kahjulike raskmetallide kättesaadavus on parem. Muldade lupjamisega võib kaasneda ka mõningate mikroelementide (Mo, B) puudus, mida tuleb kultuuride väetamisel arvestada. Pea meeles! Mulla happesuses suurenedes pH väärtus muutub väiksemaks ja happesuse vähenedes pH väärtus suureneb.
Joogivett tarvitavad täiskasvanud hobused 40-60 ja noorhobused 20-30 liitrit päevas. Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas. Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva. 78) Lammaste karjatamine Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei
põhjaveele intensiivse äravoolu, põhjustada põhjaveevarude reostumist jne. Paealuspõhjaga maadel tuleb enne projekti koostamist selgitada kuivenduse majanduslik otstarbekus ja põhjaveereziimi võimalikud muutused kuivendussüsteemi mõjupiirkonnas Kui drenaazi rajamine nõuab lõhketöid, tuleb projekt kooskõlastada vastavate ametasutustega. Sademelise ala toitumisega keskmise ja hea veeläbilaskvusega mineraalmuldadel (pinnakatte filtratsioonimoodul on üle o,2 m/d) kus dreenikaevikud tuleb rajada lõhkamise abil (vähemalt 0,2 m sügavuselt paekihti), on soovitatav kuivendusvõrgu rajamine projekteerida kahes etapis Esimeseks on valikkuivendus. Kui pinnase filtratsioonimoodil on 1 0,2 m/d, võib kasutada nii valikuivendust kui ka 2 3 korda harvendatud lauskuivendusvõrku Teisel etapil, pärast valikkuivenduse intensiivsuse kontrollimist, tuleb vajaduse korral
kasvukohtades. Kui mänd ja kask ei ole kasvukoha suhtes valivad, siis kuusk ja hall-lepp, eriti aga haab eelistavad valdavalt viljakamaid kasvukohti. Kuigi erinevad puuliigid eelistavad erinevaid kasvukohti ja nende keskmine vanus on erinev, siis diameetri, eriti aga kõrguse keskmiste näitajate poolest ei ole kolme enamlevinud puuliigi puistud nii erinevad. KASVUKOHATÜÜBID Kõige üldisemalt jagatakse metsad mineraalmuldadel kasvavateks arumetsadeks ja turvasmuldadel kasvavateks soometsadeks (turbalasundi paksus 30 cm või enam). Esimesed moodustavad 77,6% ja teised 22,4% metsamaa pindalaks. Kasvukohatüübi nimetus on peamiselt tuletatud metsa alustaimestiku iseloomulikuma taimeliigi nimetusest, soometsade puhul soo liigist. Praktilises metsanduses eristatakse 26 kasvukohatüüpi (või alltüüpi), mis on koondatavad kümneks kasvukohatüübi rühmaks. METSADE VANUSELINE JAGUNEMINE
143. Eesti taimkatte tüpoloogiline ülevaade Metsa-, niidu-, soo-, kalju- ja liiviku-, magevee-, merevee-, kultuur- ja ruderaaltaimkond. Eesti metsataimkond: Metsataimkond hõlmab Eestis kõige suuremat ala (kokku 44,5–47%) ning see jaotatakse arumetsade, lammimetsade, soostuvate metsade, soometsade ja kõdusoometsade kasvukohatüübiklassideks. Arumetsade klass Arumetsad kasvavad kuivadel kuni niisketel mineraalmuldadel ning neis eristatakse mulla toiterikkuse ja veeolude alusel mitu tüübirühma (loometsad ja -põõsastikud, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad ja salumetsad). Loometsad ja -põõsastikud on omased õhukestele huumusrikastele karbonaatsetele muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev
annaabi.ee 
