Sõltuvalt katte värviomadustest ja soojusjuhtivusest on multsimise e mullapinna katmise efekt erinev. Kuiva heinaga kattes alandab temperatuuri, kile põhjustab pealispinna soojenemist aga kile all võib muld olla jahedam. 14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine. 15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga
Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib
11500 14C a.t. Eesti ala vabanes jääst. Fosforit mullas tavaliselt vähe - limiteeriv toitaine taimedele. Lääne- ja põhjapoolne osa jäid vee alla, sest see oli rohkem vajunud Eesti mineraalmuldade künnikihis 0,04...0,1% ja veel polnud väljapääsu ookeani. 900...3000 kg/ha. Balti jääpaisjärv Lisatakse fosforväetisi põllumaadele. Veetase kuni 25 m kõrgem maailmamere tasemest Pandivere
kujunenud välja reljeefi madalamatel aladel kõrge põhjavee seisu korral. Kihisemine puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad (Lkg). On tekkinud leetumise ja intensiivse soostumise tulemusena. Mullaprofiil sõltub lõimisest. VI Leede-gleimullad metsamullad. Pindmiseks horisondiks O, siis järgneb ülemises osas U, valkjas-hall liiv E, Bhf horisont ja siis G. VII Gleimullad (G) Need on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mineraalmuldade soostumise tulemusena tekkinud mullad. Samuti tekivad taoliselt lubjarikka põhjavee mõjutusel. Kestvalt liigniiske. Jagunevad: 1) Karbonaatsed gleimullad (Gk). Mullad, kus kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Jagunevad a. Paepealsed gleimullad (Gh) b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad:
bioloogilised lagunemisprotsessid. Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu). Paljudele taimedele optimaalne mullareaktsioon on 6...7. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus Taimede elu on lahutamatult seotud mullaga, sest mullast omastavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained. Mulla väga oluliseks omaduseks on viljakus. Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest. Mineraalmuldade huumusesisalduse võrdlemise skaala on järgmine: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5,0% kõrge üle 5,0% väga kõrge Huumusesisaldus alla 2,0% näitab, et mullaviljakus on langev. Madala viljakusega muldi on Eestis 18% ja need asuvad peamiselt Põlva, Valga, Võru maakonnas
Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest. Orgaanilise aine voog läbi mulla - Orgaaniline aine: satub mulda, muundub mullas, laguneb (mineraliseerub), eraldub mullast CO 2-na. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise vahekorrast.
a) Pruunid näivleetunud gleimullad b) Heledad näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad a) AT E Bhf G b) AT Eg BG G 15 VII Tüüp Leedegleimullad LG 1) Leedegleimullad O E Bhf G 2) Turvastunud leedegleimullad O T E Bhf G VIII Tüüp Soomullad S mullad, mille turba lasumi tüsedus on üle 30cm. (võib olla mitu meetrit) võivad tekkida: 1) mineraalmuldade edasise soostumise tulemusena 2)veekogude kinnikasvamise tulemusena a)veekogu kasvab kinni põhjast b)veekogu kasvab kinni pinnalt (äärmiselt ohtlikud sood) õõtsik sood. Sood jagunevad. 1) Madalsood M tekivad turvastunud gleimuldade edasise soostumise tulemusel või kui järved kasvavad kinni põhjast. Toitainete rikkad sood. a) Halvasti lagunenud turvas M1 turvas käsi ei määri ja tuleb vett pigistades
hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all. liigniiskete mineraalmuldade ning soomuldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis ümber keskme vastupäeva ja antitsüklonis 1600ºC. Mõõdukalt soojade ja sageli mitteküllaldase niiskusega õhukese ja keskmise päripäeva. Maapinna lähedal võib tuule suund muutuda 45º võrra võrreldes vabas sügavusega liivsavi- ja erodeeritud muldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni 1900 atmosfääris toimuva tsirkulatsiooniga
vegetation characteristic of forests on mineral soil. Selle grupi spetsiifilised tunnused on nii hästi kuivendatud turbamullad, metsakõduhorisont ja hästilagunenud kõduturvas nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps. The stands consist mostly of birch (42%) and pine (40%) forests but there are also spruce (17%) forests. Kuivendatud kõdusoo alad suurenevad järjest kuivendatud soode arvelt. (See on tõlkija tõlge - Kuivendatud turbaalade järjekindel suurenemine mõjutab kuivendatud soid). Puistud koosnevad enamasti kaasikutest (42%) ja männikutest (40%), kuid on ka kuusikuid. (17%).
Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M 13,8% madalsoo S 3,7% siirdesoo R 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud põhjast, sügavad veekogud R) Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav M' < 0,5m, M'' - 0,5-1m, M''' >1m, M1 halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood M (hästi
FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M - 13,8% madalsoo S - 3,7% siirdesoo R - 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt - soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud -põhjast, sügavad
Kui mullas on rohkesti kergestilagunevat süsinikurikast materjali võrreldes mineraalse lämmastikuga, siis on stimuleeritud süsinikuühendeid lagundavate mikroorganismide kasv ja mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või juurdeviidud orgaanilise materjali C:N suhe koos mikroorganismide elutegevust reguleerivate keskkonnatingimustega määrab olulisel määral ära mulla mineraalse lämmastiku koguse, mis on taimedele omastatav. Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1. Mulla elusorganismide vastav suhe on 5:1 kuni 8:1. Kui C:N suhe on 20…25:1, siis reeglina on N immobilisatsioon ja mineralisatsioon võrdsed. Kui see suhe on kõrgem 30:1, siis domineerib N immobilisatsioon. Sellise materjali muldaviimisel võib põhjustada mulla mikroobse massi järsku kasvu ja tekitada taimedele omastatava N defitsiidi. Kui C:N suhe jääb alla 20, siis tavaliselt domineerib N mineralisatsioon.
lagedaks jäänud alal. Seevastu lagedate põldude ja metsa kuivendamisel ei ole oodata tippäravoolu erilist suurenemist (Hommik, 1985).Suvised ja sügisesed suurveetipud võivad madalsoo ja võsastunud liigniiskete väikese langu (< 0,002) ja raskete muldadega alade kuivendamisel ja ülesharimisel suureneda kuni kaks korda, sest põhjavee juurdevool madalsoosse suureneb ja äravoolutingimused paranevad.Kuivenduse mõju ei ole täheldatud keskmisele minimaalsele äravoolule.Võsastunud mineraalmuldade kuivendamine kogu vesikonnas vähendab aastakeskmist äravoolu, sest ülesharimine suurendab aurumist ligikaudu 100 mm võrra aastas. Intensiivselt kuivendatud madalsoode kaasneb põhjavee juurdevoolu suurenemisega äravoolu suurenemine (keskmiselt 70 mm võrra aastas Hommik, 1985).Kui maaparandustöödega avatakse põhjaveekihte, võib miinimumäravool esimestel aastatel suureneda. Pärast avatud põhjaveekihtide ammendamist muutub äravool kuivenduselsega võrreldes väiksemaks
täiendust. Väheneb ka mulla veevaru, eriti paaril kuivendusjärgsel aastal. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Sõltuvalt valgala iseloomust mõju äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Dr. K. Hommiku uurimuste põhjal võib võsastunud mineraalmaa intensiivsel kuivendamisel ja ülesharimisel kevadsuurvee tipp suureneda kuni kaks korda. Võsastunud mineraalmuldade kuivendamine kogu vesikonnas vähendab aastakeskmist äravoolu (ülesharimine suurendab aurumist ligikaudu 100 mm võrra aastas). Intensiivselt kuivendatud madalsoode kaasneb põhjavee juurdevoolu suurenemisega äravoolu suurenemine (keskmiselt 70 mm võrra aastas – Hommik, 1985). 37. Jääksoo traditsioonilised kasutusvariandid on: 1. metsastamine 2. põllumajanduslik kasutamine, 3. võimalustena on järved (veehoidlad), märgalad 4. uuesti sooks rajamine.
Suuremad vääriselupaigad sobivad ka kaitsealade moodustamiseks. Eesti Natura 2000 võrgustik arendati välja 2001- 2004 ning selle raames määratleti samuti täiendavaid metsakaitsealasid EL nõuete täitmiseks. Siiski võeti palju rohkem metsi kaitse alla seoses liikide püsielupaikade moodustamisega. Kuigi kaitsealuste metsade kogupindala on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud ja esinduslikkus paranenud, on viljakamate mineraalmuldade kasvavate metsatüüpide esinduslikkuse vajakud siiski veel küllalt suured. Mudelid on näidanud, et vajakute likvideerimiseks tuleks täiendavalt range kaitse alla võtta üle 43 300 ha (2,0% metsade kogupindalast), et tagada looduslikult arenenud metsadest sõltuvate liikide säilimine (15.01.2009; tabel X). Olemasolevad kaitsealad ei moodusta seega hetkel veel esinduslikku võrgustikku, milles Eesti metsakoosluste elurikkus oleks piisavalt kaitstud. 2002
annaabi.ee 
