Paetasandiku, meretasandiku, voorestiku, moreenküngastiku, oosistiku, luitestiku, mõhnastiku ja moreenkattega mõhnastiku levimusalasid Peipsi madalikul ei ole. Moreentasandiku levimusala on 3%, murrutatud moreentasandiku levimusala on 26,9%. Jääjärve- ja järvetasandiku levimusala on 23,2%, jääjõetasandiku levimusala on 0,3%, jõetasandiku levimusala on 1%. Tehnogeense tasandiku levimusala on 0,4%, orustiku levimusala on 0,8% ja rannavallistiku levimusala on 1,6%. Märgi mineraalmaid rajoonis on 30,7% (Arold, 2001). Maastiku eripäraks võiks veel ära tuua Peipsi järve üleujutuste mõju maastiku arengule ning madaliku asend kahe arhailisehõngulise etnokultuuri (vanausulised ja setod) siirdevööndis (Arold, 2005). Loodus ja reljeef Peipsi madalik on pikka aega olnud Peipsi järve põhjaks. Tänapäeval on küll järv taandunud, kuid piirkonnale iseloomuliku looduse ja reljeefi väljakujunemisel on see fakt mänginud tähtsat rolli.
Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam keskkonna säästmisele, toidu kvaliteedi tõusule ja maastiku hooldusele. 90-ndate
annaabi.ee 
