Sooteadus
Soostunud mineraalmaadel on metsa kuivendamise efektiivsus suhteliselt kõige suurem osja
ja tarna kasvukohatüübis. Intensiivse kuivendamise korral võib tõusta küntud aladel puistu
tootlikkus oluliselt ka sinika kasvukohatüübis. Teiste liigniiskete metsakasvukohtade (karusambla,
angervaksa, sõnajala) ei ole kuivendamine metsa tootlikkust nii oluliselt suurendanud. Peamine
põhjus peitub selles, et mineraalmaametsas on mullas olev vesi puude kasvuks soodsamate
omadustega kui enamikus soometsades, mistõttu tema taseme alandamine mineraalmaal ei ole nii
vajalik kui soos. Siiski võib ka mineraalmaametsade kuivendamisest kasu olla. M. Tindi (1986)
uurimus rannikumetsade kuivendamise tulemustest (valitsesid soostunud mineraalmullad ja
angervaksa kasvukohatüüp) nähtub, et 20 a. kestnud kuivendamise tulemusena on:
* puistute keskmine boniteet tõusnud 0,8-1,0 klassi võrra;