alumised 2 või 3 on vallasroided . Kuju järgi võib luid jagada kolme rühma : pikad , lühikesed ja lamedad luud. Lamedad luud moodustavad näiteks kolju . Inimese kõige 2 pikemaks luuks on reie luu , kõige väiksemad luud on sisekõrvas asuvad kuulmeluukesed . Luustik kasvab naistel ja meestel erinevalt . Luumineraalide kogus väheneb pärast 35. eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel . Luu pidevas uuendamise ja mineraalainevahetuses osalevad lisaks osteoplastidele ka osteoklastid (luud lagundavad rakud ) .Luurakkude noorvorme nimetatakse osteoplastideks . Keskeas osteoplastide aktiivsus väheneb ja luud hõrenevad aegamööda . Seda seisundit nimetatakse osteoporoosiks eks luu- urbnemiseks . Luukadu tekib erinevatel põhjustel ,naistel eelkõige hormonaalsetest muutustest . Sportimine aeglustab osteporoosi kujunemist . Kasutatud materjalid : ,, Inimese füsioloogia ja anatoomia ."2 trükk 2005 ; http://www.avita
vahel ei ole loom võimeline käima. Vasikatel võib esineda keelelihaste kahjustusi, mis takistab piima joomist. Talledel, vasikatel esinev nn. valgelihastõbi on seotud vitamiini E vaegusega ja on ravitav vitamiini E ja seleeni preparaatidega . Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on noorloomadel korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust. Noorloomad haigestuvad rahhiit. Täiskasvanud loomadel esineb osteomalaatsiat ehk luude haprust ja osteoporoosi (poorsed luud). Need
annaabi.ee 
