organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades. Kliima Ekvaatorikliima on palav ja niiske. Aastaaegu on raske eristada üksteisest. Palavus tõuseb päeva peale umbes üle 30 kraadi. Kuna maapind aurab ning lämbe õhk tõuseb taevasse tekivad vihmapilved ning hakkab jälle sadama ja nii iga päev. Peaaegu iga päev lööb äikest ja sajab
vahel peitub omapärane vastuolu. Kui vihmametsad maha raiuda ning nende asemele rajada põllumaa, annab see maa rahuldavat saaki vaid mõne aasta jooksul ning edasi on need alad üsna kasutud. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades. Kuna Indoneesias on linnastumine väga populaarne, siis mõjub see negatiivselt põllumajandusele. Indoneesia valitsus korraldab projekte ja rahastab teatud
asub kaldu), hüdrostaatilise rõhu mõjul võib liikuda ka alt üles (surveline põhjavesi). Sagedasemad liigniiskuse põhjused on: 1) kõrge põhjaveeseis 2) vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt (pinnavesi, ülavesi) 3) vett raskesti läbilaskev muld. Horisontaalse põhjaveepinna puhul on tegemist seisva põhjaveega, teatud nurga all esineva põhjaveepinna korral aga liikuva põhjaveega. Liikuvad põhjaveed on seisvate põhjavetega võrreldes alati mineraalaineterikkamad, mistõttu on nende mõjul tekkinud soostunud ja soomullad on alati toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude püsitoimelise parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Melioratsionil on aastatuhandete pikkune ajalugu
annaabi.ee 
