tähtsa paratüreoidhormooni aktiivse kasvu ja kaltsium tõmmatakse luudest vereringesse. Teine tüüp on järk järguline ja progresseeruv osteoporoos, mis on seotud vanusega, puudutab mõlemat sugu ning võib alata mistahes vanuses. Selle tüübi korral väheneb luumass lisaks selgroole ka ülejäänud kehas, eriti käsivartes ja jalgades. Seda tüüpi osteoporoosi tekitajaks on järk- järgulised ealised muutused ja kvaliteetse ning mineraalaineterikka toidu vähenemine menüüs, mistõttu organismi D-vitamiini sünteesimise ning kaltsiumi, magneesiumi ja muude vajalike toitainete imendumise võime väheneb. Nende muudatuste tulemusena atktiviseerub paratüreoidnäärme tegevus ning suurenenud paratüreoidhormooni hulk organismi luudest, mis muutuvad nõgemaks ning areneb laiaulatuslik osteoporoos. Sekundaarset osteoporoosi võivad põhjustada muud tervisehädad. Haiguse tekitajate
Klatsifiilsed taimed Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit. Enamus fosforit on lahustumatul kujul apatiidina või apatiidilaadseis Ca ühenditeis. Kaltsifiilid eritavad juurte kaudu oksaalhappeid ja lahustavad klatsiumfosfaati. Mineraalmaise soostumise 4 tüüpi sõltuvalt vee keemilisest koostisest 1) soostumine jõelammidel, kuhu üleujutusega satub rohkesti mineraalset ja orgaanilist ainet. 2) Soostumine mineraalaineterikka karbonaatse vee mõjul (aluspõhjaliste kõrgendike naabruses) 3) Allikasoode kujunemine kõrgustike nõlvadel põhjavee väljakiildumisaladel 4) Soostumine toitainetevaese veega liivasel pinnasel kasvavate männikute hävimisel või kanarbikunõmmede rabastumisel. Soode jaotus troofsuse järgi Troofsus Vee omadused Soo arenguetapp Eutroofne Kõrge toitainete ja Madalsoo
Reljeef: läbivooluga lammi- ja moldorud, nõlvade jalamid. Mikroreljeef keskmiselt kuni tugevasti mätlik. Muld: leostunud- ja koreserikkad leostunud (pruun) gleimullad Go, vähemal määral keskmise sügavusega rähksed glei-rendsiinad Gk´´´. O+AT- horisondi tüsedus on 10-30 cm. Mullareaktsioon läheneb neutraalsele (pHKCl 5,0-7,0). 38 Veereziim: iseloomulik on mineraalaineterikka maapinnalähedase liikuva põhjavee esinemine. Vete hea liikuvuse tagab maapinna kallakus ja soodsad filtrat- sioonitingimused. Veetase on muutlik: kevadeti kõrge, tihti maapinnale ulatuv, suvel langeb madalamale. Selline veetaseme muutlikkus tingib kõdu intensiivse lagunemise. Puurinne: sagedamini domineerivad kased ja sanglepp, tüübi vähemsoostunud või kuivendatud aladel kuusk. Harvem on enamuspuuliigiks haab, hall lepp, või saar.
annaabi.ee 
