märtsil 1953. a. Oskar Lutsu majamuuseum (avatud 1964. a.), hauamonument (1954, M. Saks ja E. taniloo) ja mälestussammas (1987, A. Rimm) asuvad Tartus; kihelkonnakoolimuuseum Palamusel avati 1987. a. EE Pärast seda, kui Oskar Luts oli Tartust apteegiteenistusest lahkunud ja vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts noorsoonäidendi "Ülemiste vanake". Karl Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974 7.Loovülesanne (pane tähed õigesse ritta, et saaks tegelaste nimed) Eetrep, Noie, Nujah, Rauk, Namma, Colmbah, Soroe, Naan, Neztnarf Vastused:Eino, Juhan,
Kooritud küüslauguküüs pane aga ninna (siinkohal oleks ehk paslik öelda, et seda meetodit oleks mõistlik harrastada koduseinte vahel, tööl või kaupluses küüslauguküüned ninas ringi käia võib olla suhteliselt totakas vaatepilt). .Küüslauku peaksid ninna panema vaid täiskasvanud, lastel võib see limaskesti ärritada. 7.Tee sooje soolakotte. Pane jämedat soola sokkide sisse ja keera sõlm peale, seejärel aja need pliidil soojaks. Soojad kotikesed aseta kuni jahedaks minemiseni ninale ja põskedele. Seda tee vaid siis, kui nina on lahti, kinnise ninaga võib tulemus vastupidine olla! 8.Joo ingveriteed. Retsept on lihtsamast lihtsam -- pane üks teelusikatäis riivitud või tükkideks lõigatud ingverijuurt tassi ning vala peale kaks detsiliitrit keeva vett. Tõmmata lase umbes viis minutit. Kui mekk liiga mõru tundub, maitsesta seda mee ja sidruniga. 9.Tilguta iga kolme-nelja tunni tagant ninasõõrmeisse naturaalset värsket aaloemahla.
Nii võib juhtuda, et täiskasvanuks saades ollakse rahulolematu ning enda ja oma kaaslase suhtes liialt nõudlik. Ja kuna me jääme oma vanematele lasteks nende elupäevade lõpuni, ei pruugi lakata vanemate vajadus õpetada õigesti elama ka siis, kui juba oma elu elame. Kui inimene on enda ja oma kaaslase või laste suhtes liialt nõudlik, seab ta neile tingimusi, mille piisavalt kiire mitte täitmise korral tekivad suhetesse pinged, mis võivad halvimal juhul viia lahku minemiseni. Ka see, kuidas me suhtume oma kaaslasesse täna, on saanud alguse meie vanemate omavahelisest läbisaamisest. Kui vanemad on olnud turvalises, hoolivas ja armastust täis suhtes, on saanud laps neilt kaasa kingituse õigete väärtuste hindamise näol. Kuid kui ema ja isa vahel on olnud pingeid, teineteisest pole osatud lugu pidada ning oma emotsioone ja mõtteid on olnud vaja alla suruda, saab ka laps kaasa mustri, mille näol ei oska ta oma
Mari mõisa võtmisega saavutada. Armastus: Selles teoses ei ole tõelist armastust kellegi vahel.Ainuke tunne, mis Mari ja Prillupi vahel on, on kohusetunne, mis seisneb selles, et kumbki täidab temal lasuvaid kohustusi. Kremerile Mari meeldib, sest ta meenutab Kremerile tema kunagist armastatut, kellest ta ilma jäi.Mari Kremerit ei armasta, ta loodab tema juures käimise kaudu lõpuks igatsetud linna elama minemiseni jõuda. Inimene(mees, naine): Meest on selles teoses kujutatud perepeana, kes otsustab oma pereliikmete saatuse üle.Samuti Suhted: Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel Teost läbiv idee: Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks. "Nukumaja" Henrik Ibsen Elumõte ja eluväärtused: Helmeri jaoks on kõige tähtsam olla iseseisev ning mitte sõltuda kellestki
· Kui kirja koostaja ja allkirjastaja on erinevad, siis trükitakse esimesele reale koostaja nimi ja telefoninumber ning teisele reale koostaja epost. · Kui kirja koostaja on ka allkirjastaja, siis trükitakse esimesele reale sõna Telefon ja selle järgi telefoninumber ning teisele reale epost. 2) Saabuvate dokumentide registreerimine ja ringlus. Saabuvate dokumentide ringliseks nimetatakse dokumentide liikumist asutuses nende saamise momendist kuni täitmiseni (arhiivi minemiseni) Dokumendid jõuavad asutusse postiga, käsipostiga, epostiga, faksiga. Enne ümbrike avamist sorteeritakse saabunud post: a) ISIKLIK/KIIRE või firmale b) firma/nimelised c) osakonnale d) registreerimisele ja mitte registreerimisele Registreerimisele kuuluvad dokumendid sorteeritakse : a) algatuskirjad b) vastuskirjad Ei registreerita kutseid, õnnitlusi, kaastundeavaldusi, reklaamitrükiseid. Ümbrike avaldamisel kontrollitakse a) kuupäeva olemasolu