Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite.
Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite.
Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsidele: "Mulcibri... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis kukkus nagu langev täht ta Egeuse mere Lemnose saarele." Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast
(läti punased kütid). Eestlased tegid koostööd sakslastega, sest saksa väed olid sinna jäänud, kui pidid kapituleeruma. Läti valitsus kasutas neid saksa vägesid kokkuleppel, et võidelda Nvm-ga. Eestlased Põhja-Lätis, sakslased lõunas ja vabastati venelastest. IV juuni juuli 1919: sõda sõjas ehk Landeswehri sõda Konflikt eestlaste ja sakslaste-baltisakslaste väeüksuse(Landeswehr) vahel. Eestlased ja sakslased said keskel pärast venelaste minemaajamist kokku. Sakslased ei jäänud aga pidama, vaid liikus põhja poole, et saada ka Põhja-Läti ja Eesti, et rajada baltisakslaste riik. Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes. V 1919.aasta teine pool: piirilahingud NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid tingimusi rahuläbirääkimisteks
See oli arhailise õiguse, suures osas tavaõiguse aeg. Kuningas kui ülempreester pidi kindlustama ja taastama rahu, ka õigusrahu. Kuningat abistasid õigusrahu taastamisel, ja ka õigusmõistmisel preestrid, sest õigus oli osa jumalate tahtest. Selle rikkumise korral tuli rahu ja endine olukord taastada ning süüdlast karistada. Vabariigi aeg (510-27 eKr) Kuningate aja lõpuks ja vabariigi perioodi alguseks loetakse viimase kuninga Tarquinus Superbuse minemaajamist ning aristokraatlik-demokraatliku vabariigi loomist. Alguses oli võim riigis patriitsidest valitud kahe konsuli käes. Konsulid, keda valiti igal aastal (ning kelle järgi aastaid ka nimetati), olid kõrgeima riigivõimu kandjad ning oma otsustusõiguse poolest võrdsed. Põhimõtteliselt kuulus konsulitele kogu senine kuningate võim, va religioosne. Majandusliku ja välissuhete osas piiras konsulite võimu senat. Senati liikmed valiti patriitside seast. Alguses võis senat anda
annaabi.ee 
