,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Romaanis meeldis mulle, kuidas oli kirjeldatud noore sõjas oleva mehe psühholoogilist muutumist ning nende ükskõikseks muutumist ning reageerimist vaid selleks, et ellu jääda.
Raamatu sisukokkuvõte Moodsa Aja sarjast Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli
Rein Raud on eesti kirjanik, japanist ja endine Tallinna Ülikooli rektor Tema vanemad on Eno Raud ja Aino Pervik, vend Mihkel Raud Tuntumad teosed “Vend” (ilmus 2008), “Hotell Amalfi”(ilmus 2011) “Rekonstruktsioon” ilmus 2012. aastal, Mustvalge kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vähe. Julge, hakkaja, vahetu ja terava ütlemisega tüdruk.
individualistid,kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. · Salingeri tegelased üritavad välja astuda nn rottide võidujooksust ja protestivad kasuahnuse ning edukuseideaali vastu. · Küünilisuse ja võõrandumisega võitlevad inimesed ihalevad ning idealiseerivad laste mõtteilma. · Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahnusest. Romaanis "Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caufield, kes parandab enda tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude ajal. Holden visatakse halva õppeedukuse pärast erakeskkoolist välja.Kuna ta ei julge koju minna enne koolivaheaja algust elab ta hotellis ja seikleb New Yorgis ringi. Holideni lapsepõlv on igaveseks möödas ent ta keeldub saamast täiskasvanuks,mis tekitab hirmu ja masendab teda
Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad
Missugune on Holden Caulfield? Pihtimusliku loo minategelaseks on 16- aastane Holden Caulfield. Holden on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel , näiteks alkoholi tellimisel vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise päris kindel kas ta ikka on täiskasvanu. Täiskasvanuks saamine tekitab Holdenis hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti
hingemaailma. Oluliseim teema naise armastus , mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmed siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. ,,Jenny" tema kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutav romaan. ,,Kristiina Lauritsatütar" naise ürgne elujõud, haprus, armastus. Naine on kodu ja elu sümbol. Üle aegade kestev tundeühisus. KURISTIK RUKKIS Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on 17-aastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda davidcopperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne
"Surnud maja" sümboliseeib sunnitööliste maailma. Teoses rõhutab kirjanik inimloomuse vastuolulisust, hea ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, "vene hinge" uurimise poole. See töö ilmus ajakirjas Vremja 1860-ndail aastail, Dostojevski enda sunnitöö ja Siberi elust. Teos koosneb tervest reast kirjeldustest, millised käsitlevad Siberi sunnitööliste elamispaiku ja elanikke, nende elu ja üksikute tegelaste iseloome. Minategelaseks on kriminaalroimar Aleksander Gorätskin, kelles autor kujutab osaliselt iseennast. Sunnitööliste elu kujutatakse siin igal ajal tööpäeval, pühapäeval, õhtul, saunas, lõbutsedes ja karistust kandes. Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema
Täiskasvanuile, kes on omaks võtnud ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja elavad nn tavalist elu, seab J. D. Salinger vastu laste rikkumata mõttemaailma, kus eksisteerib veel omakasupüüdmatu ja puhas armastus ning mõistmine. Läbi lapse silmade paistavad paljud suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed näevad maailma selgema pilguga kui täiskasvanud. ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on 17-aastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda davidcopperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on
Romaan, mis juhatab sisse Palanomäe tsükli. Talukoht, mis Tsirgusilma vallas. Palanomäel tegevus. Suurem projekt. Tegevus 1840ndatel (Puud olid...) lühidalt öeldes võiks olla romaan peremehest, kes ei taha peremees olla. Mõjusas poeetilises keeles kirjutud. Stiil on taotluslik. 1982 Karukell, kurvameelsuse rohi. - 2 tegevusaega: liivlaste lugu (teatav allakäik) ja vahetu kaasaeg. Paralleelid kaasajaga aimatavad. Traat valib vahepeal minategelaseks naistegelase. Püüab naistegelase psühholoogiasse tungida. Palanomäe - tähtis, et ilmub "Minge üles mägedele" 1988-2010. Sarja valmissades antakse välja jämedas köites. Tegevuspaik seob, sündmulises mõttes seisab varasem romaan eraldi. Siis tuleb ajaline paus, 1970ndatest läheb käima põhisari. Lugusid palju, põimuvad, tegevus läheb Nuustakule, Otepääle jne. Mitu tausta korraga: kirjanduslik taust tammsaarelt. Palanomägi mängib suuremat rolli kui Vargamäe
annaabi.ee 
