Jaan Kaplinski teos ,,Silm" räägib teadmatusest iseendaks olemise asjus. Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui
15. Missugune A.Platonovi romaan ootab tõlkimist eesti keelde? Tsevengur 16. Missuguseid teemasid I.Ilf ja J.Petrov käsitlemiseks valisid? Väga aktuaalsed teemad ,,kahjurite" kohtuprotsessid 1928-1930, ideoloogiline puhastus, vägivaldne kollektiviseerimine. 17. Mida M.Zostsenko filmile ja teatrile on loonud ? Sõduri õnn (1943) ; Puldanportfell (1945) 18. Mida eelkõige ja miks M.Zostsenko loomingus hinnatakse ? Hinnatakse eelkõige tema anonüümse minategelasega lühikesi anekdootlikke jutustusi, mille väliselt napp süzee peidab endas sügavat allteksti ning iroonilist suhtumist kirjaniku kaasaega. 19. Kust on M.Zostsenko saanud paljude följetonide ainestiku ? Följetonide ainestiku on saanud ajalehtedele ja ajakirjadele saadetud lugejakirjadest. 20. Miks on Zostsenkol palju lugejaid? Ta kirjutab väga kokkusurutult. Tema laused on lühikesed. Vaestele mõistetavad. 21. Millest eelkõige on Pasternaki romaan Doktor Zivago
mugav, kiirelt omaks võetakse. Paljude novellide puhul panin tähele, et nad oleks nagu lahti rebitud mõnest romaanist ja pidevalt leidsin ennast tundmuselt nagu oleksin mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud. Sama järsult nagu algasid, need ka lõppesid ja pidevalt oli tunne nagu tahaks küsida: "ja mis siis edasi sai?..." Võibolla tuleneb see katkendlik tunne ka novellide paigutusest raamatus ja sellest et minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid. Kujutlusse tekkis neist lugedes alati väga elav ja värvikas pilt. Paljusid meestegelasi on kujutatud tüsedate ja punapõsksetena. Noori mehi on ta kujutanud kena väljanägemisega, aga kuidagi ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena. Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui
Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen juhatas ta majja, kus ta kavatses koos Don Josega teda röövida, aga siis avastas Don Jose, et ta teab teda ning keeldus seda tegemast. Don Jose rääkis minategelasele, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta
Minategelane küsis ka , et kas ta veini saab, aga selle peale vastati talle et siis kui arst tuleb ja lubab. Minategelane saatis aga uksehoidja veini ja ajalehtede järgi. XIV Järgmisel hommikul palus Minategelane habemeajajat. Mees, kes tuli, oli kohalik ja ei rääkinud selle aja sees sõnagi ja oli kogu see aeg vait. Pärast uksehoidja naerdes rääkis, et ta oli arvanud et minategelane on Austria ( vastase) ohvitser. Saabus ka Cathrine, kes hakkas Minategelasega koos olemiseks öövahetusi võtma. Alguses said nad vähe aega koos olla. Cathrine küsis, et kas too armastab teda ikka. XV Lõpuks tuli arst,kes oli Como järve ääres kalastamas olnud. Esiteks hakkas ta minategelase jalast teraskilde välja noppima. Minategelase jalast tehti röntgen pildid ja vaadati et ta jalad on üsna sodid. Ka Cathrine tuli korraks tema tuppa talle neid pilte näitama. Arstid võtsid
söögilauas Dereki küllakutsumisest, mida Jack tähele ei pannud ning rõõmustas nädalate esimese vihmasaju üle, kuigi õed ütlesid, et ka enne seda on sadanud. Ta on ükskõikne ja eemalolev, kuid ei tunnista, et tal jäi midagi märkamata. 4. Teos on realistlik ning ebatavaline laste läheduse tõttu. See kirjeldab normide, reeglite ja korra kokkuvarisemist. Jack ja tema õed ja vend ei näe enda tegevuses peaaegu midagi laiduväärset. Lugejal on end minategelasega raske samastada, kuna Jackil puuduvad emotsioonid, motivatsioon. Romaan ei võimalda ka lugejal tegelaste suhtes sügavamat empaatiat luua, kuna nende hinge nähes, ei ole võimalik lastele andestada. 5. „Tsementaed“ on teistsugune raamatutest, mida tavaliselt loen. Sellest hoolimata meeldis raamat mulle ning seda oli huvitav lugeda. 6. Olen lugenud Ian McEwani tuntuimat teost „Lunastus“, mis mulle samuti meeldis.
annaabi.ee 
