kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. Kuni teadlased püüavad selleni jõuda, ostavad tuhanded inimesed iga päev kauplustest raamatuid eneseväärikuse tõstmise õpetustega ning osalevad treeningutel, kus lubatakse arendada enesekindlust, mis väidetavalt tagab edu töös ja õnne isiklikus elus. Enesehinnangu teoreetilisi käsitlusi Enesehinnangu määratlemine Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakonseptsiooni raamistikus. Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns (1979) minakonseptsiooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid samuti kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni ning sisemiselt seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. Kontseptuaalselt võib minakäsitlustes eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse
tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla. Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi. Mulle tundub, et minakonseptsiooni hinnanguline komponent, enesehinnang, on äärmiselt oluline tegur. Läbi enesehinnangu loon ma enda ümber keskkonna ning suhtlusringkonna, keda arvan väärivat. Läbi selle teguri ma tõlgendan asju. Läbi minapildi loon ma ootused enda ja teiste käitumise suhtes. Ning kui arvestada kõik need asjad kokku, kujunebki viis, kuidas ma end teistele inimestele avan, kujuneb minu elukvaliteet. Minapilt kujundab selle, millisel määral luban ma enda ellu interaktsiooni ning teatud mõttes riskin
mis võib olla teist inimest kahjustav (Milgram'i katsed elektrishoki andmisega, 1963) või et samasuguse tulemusega võib olla konkreetsele rollile omaste käitumiste omaksvõtmine (Haney, Banks ja Zimbardo vangla katsed, 1973). Lisaks on sotsiaalpsühholoogias uuritud, kuidas grupp mõjutab indiviidi hoiakuid ja käitumisi. SOTSIAALNE MINA see, mida kaasinimesed minust arvavad. Minakonseptsiooni järgi on kirjeldus selline: Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti rollilise käitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne. Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene
vägivallatsemist ja lahkuminekut. Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni).
vägivallatsemist ja lahkuminekut. Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni).
seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isikute tingimatu aksepteerimine. C. Rogersi teooria rakendusliku väljundi võib kokku võtta järgmiselt: Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse. Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid, mis õnnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakonseptsiooni. Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvaldumist, hoolivust ja empatiat. Tänu mõistvale hoolevale kohtlemisele vabaneb inimene end pärssivast kaitsekäitumisest ning leiab endas uusi resursse ise endaga toime tulla. Enese tingimatu aktsepteerimise kogemuste alusel julgustab inimesi arendama oma väärtusarusamu, jälgima iseenda sisemisi mõõdupuid
annaabi.ee 
