Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil mimiviiruselt. Kokku saadi 198 pilti. Iga pilt vastas ühele mimiviiruse orientatsioonile. Nendest piltidest õnnestus saada uuritava objekti ruumiline struktuur. See on üleüldse esimene kord, kus disfraktsioonipiltidest on suudetud üksikute objektide ruumiline struktuur kätte saada. Mimiviiruse disfraktsioon erinevatelt orientatsioonidest Mimiviiruse struktuur TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud allikad http://www.fyysika.ee/?p=53502 http://physics.aps.org/articles/v8/19 http:// whatis.techtarget.com/definition/fe mtosecond
korduvjärjestuste poolest). Viiruse järjestused, mille kaudu toimub integreerumine, on mõlema genoomi variandi puhul samad. Kuhu kuuluvad vetikate viirused? Vetikate viiruste genoomsete järjestuste analüüs näitab, et vetikate viirused moodustuvad evolutsiooniliselt ühtse grupi (st. pärinevad ühest ürg-eelasest). Samas pole nad kuigi lähedased sugulased – PBCV1, EhV-86 ja EsV-1 omavad ainult 14-t ühist geeni. Koos mimiviiruse, poksviiruste, iridoviiruste ja ASFV-ga moodustavad phycodnaviirused suurte nukleo-tsütoplasmaatiliste DNA viiruste (NCLDV) grupi. Kõikidel NCLDV esindajatel on 9 ühist geeni (st. 14-st phycodnaviiruste ühisest geenist on 9 ühised kõikidele NCLDV-dele); 33 geeni on leitud rohkem kui ühest viiruste sugukonnast. NCLDV-d on ürgset päritolu viiruste grupp; analüüsid näitavad, et nende eellased pärinevad