kirjandusest ja kirjanduse võimust ühiskonnas, sellest, kuidas kirjanduslik diskursus, tema ideoloogiline autoriteet on mängus demokraatia kriisi puhul. Michel Houellebecq on hea näide postrealistlikust kirjanikust. Tema romaanid käsitlevad alati mõnda häirivat, eemaletõukavat teemat, nagu pornograafia, seksuaalperverssused, moslemiviha, kuid tema käsitluses ei puudu must huumor. Houellebecq on veendunud, et romaan peab mimeetiliselt peegeldama kaasaegset inimest ja ühiskondlikke probleeme. Samas on ühiskond nähtud siiski väga selgelt läbi ühe tegelase silmade. Seega võib öelda, et Houellebecqi romaanid on segu realistlikest ja postmodernistlikest tendentsidest Это сатирический роман, в котором ислам играет значительную роль, но отнюдь не является главной мишенью
minetab oma tähenduse elu kujundajana ja vaimu mõtestajana ja absoluudi kirjeldajana. Tänapäeva tuues : kunstil ei ole ühiskonnas mingit tähtsust. · Kunst on seotud ilu, tõesuse ja ideaali mõistega. Ütleb et kunst on tihedalt seotud ilu ja tõesuse mõistetega sest ilu ja tõesus on kunstiobjektiks. Ehk siis kunst kujutab, peaks kujutama ilu ja tõesust. Tähendab et kunsti eesmärk ei ole mimeetiliselt ümbritsevat matkida, vaid peaks pakkuma inimesele tõeseid ehk ilusaid käitumismustreid, orientiire mille järele joonduda. Ehk siis ideaalpilte · Kunsti objektiks on ilu; kunst ilus näivus. · Hegel eristab petlikku näivust individuaalne, juhuslik, meelelahutuslik ja ilusat näivust (kunst on ilusa näivuse avaldumine st tõelisuse ja vaimu avaldamine ja see tähendab et kunst on tõesem kui tavareaalsus, sest kunst on võimeline
annaabi.ee 
