valitsusjuhiks tõusnud sotsiaaldemokraatlikust leerist pärit Aleksandr Kerenskit närvid alt (Rogger 1983). Pipes (1991) viitab isegi Lenini ja Trotski vahelisele kõnelusele, kus esimene peab olukorda lootusetuks ning pelgab, et peagi tapetakse nad mõlemad. Pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset põgenes Lenin surmahirmust Soome, bolsevikud langesid tugeva surve alla ja samal oli riigi elujärg paranemas (Laqueur 1987). Malia (1994) tsiteerib liberaalsete kadettide liidrit Pavel Miljukovi, kelle mälestuste kohaselt oli Venemaal suve lõpuks kaks valikut vägede ülemjuhataja kindral Kornilov või Lenin. Mõlema alternatiivi puhul terendas ees autoritaarne reziim. Juhtus aga nii, et Kerenski egoismi, paranoilisuse ja valearvestuse tõttu mängiti ikkagi trumbid kätte bolsevikele. Nimelt jõudsid vägede ülemjuhataja kindral Kornilovini kuuldused, et kavas on järjekordne riigipöördekatse vasakult. Tema soov oli aga kehtestada sõjaväeline valitsus
1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht Justiitsminister Aleksandr Kerenski (1881-1970): (parem)esseeride juht Kokku oli valitsuses 10 liiget, sh Püha Sinodi juht. Esimene suur kriis tabas Ajutist Valitsust aprilli keskel (mai alguses) 1917, kui avalikkuseni jõudis välisminister Miljukovi kiri Venemaa liitlastele. Kirjas lubas Miljukov, et Venemaa jätkab sõjategevust Saksamaa vastu kuni lõpuni. Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks
Kõrgaadli teatud ringkondades hakati plaanitsema paleepööret. Taheti sundida Nikolai II troonist loobuma. Plaanide kohaselt pidanuks loovutama trooni oma alaealisele pojale, 13 a-le Alekseile, tegelikuks valitsejaks saanuks regent, kelleks oleks Nikolai noorem vend Mihhail Aleksandrovitš, paleepööre jäi siiski ära. 1916 sügis oli kogu impeeriumis ääretult rahutu- sõjatüdimus, valitsusevaenulikkus jne kasvasid, legendaarseks sai Kadettide liidri Pavel Miljukovi kõne Riigiduumas, mille pidas 1. oktoobril, kritiseeris halastamatult valitsuse tegevust ja keisrit, süüdistas valitsust peaaegu Vm reetmises. 1917 algas kasvava rahulolematuse tähe all, eriti rahutu oli pealinnas, Petrogradis, juba 1916 lõpukuudel olid toimunud järjestikku mitmed tööliste streigid, 9.jaan 1917 olid Petrogradi töölised korraldanud ülelinnalise tööseisaku mälestamaks 1905 verise pühapäeva ohvreid. Veebruarirevolutsioon sai alata 23
annaabi.ee 
