2. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Perioodilise impulsi tekitab allikas, näiteks mikrokvartsresonaator. Resonaatori omavõnkesagedus võib olla näiteks 65 536 Hz = 216 Hz. Seda sagedust poolitatakse 16 järjestikuse trigeriga sageduseni 1 Hz, mis osutitega kellas käivitab spetsiaalse samm-mootori. Resonaatori võnkesageduse lubatud hälve võib olla näiteks ±20 ppm (miljondikosa) resonantsisagedusest temperatuuril 25 °C ja sageduse muutus esimese aasta jooksul kuni ±5 ppm, edaspidi sagedus stabiliseerub. 3. Milleks on vajalikud sagedusjagurid? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine kajastub signaaliga registris INTCON (selle registri signaalid on kasutatavad ka katkestussignaalidena). Registri INTCON kontrollimisega programmi abil ehk registri
fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad- tülakoidid, graana, strooma. Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuseina, et kiirendada vee ja CO2 difusiooni kloroplastidesse 9. Kas C3 fotosüntees arenes kõrge või madala atmosfääri CO2 tingimustel - kõrge 10
kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001+0,0002 ppm H2S tekke ja kogunemise kohad 1. Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad 2. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3. Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 4
( CM= nA/ Vlahus) Molaalsus: lahustunud aine moolide arv 1 kg lahusti kohta.( Cm= nA/ mlahusti) Normaalsus: lahustunud aine ekvivalentide arv ühes liitris lahuses.( CN= ekv/ Vlahus) Massiprotsent: 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass (P) või 100 massiosas segus sisalduva aine mass.( C%= mA* 100% / mlahus) Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent on lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuühikus lahuses. ( C%= VA*100% / Vlahus) Miljondikosa: väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses. Tähis ppm (parts per million). Miljardikosa: analoogne ühik, kasutusel väga väikeste kontsentratsioonide väljendamiseks. Näitab lahustunud aine massi miljardis massiosas lahuses. Tähis ppb (parts per billion). Moolimurd : lahustatud aine moolide arvu suhe kogu lahuse (lahusti + lahustunud aine) moolide arvusse.( Cx= nA/ nA + nB+....) pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).( pH = log[H+])
kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001+0,0002 ppm H2S tekke ja kogunemise kohad 1. Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad 2. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3. Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 4
Ruumalaprotsent = lahustatava aine ruumala/lahuse ruumala *100%. Kasutatakse nt alkohoolsete jookide puhul (vol) Molaarsus e molaarne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses: molaarsus=lahustunud aine hulk/lahuse ruumala. Ühik mol/l ehk M Molaalsus = lahustunud aine hulk (moolides)/lahusti mass (kg). Ühik mol/kg Protsendiline sisaldus e massiprotsent = lahustunud aine mass/lahuse mass * 100%. Kontsentratsioon=molaarsus. Miljondikosa – väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses. Tähis ppm (parts per million). (Ka miljardikosa). Empiiriline valem – näitab millises vahekorras erinevate elementide aatomid ühendis esinevad. Empiirilise valemi leidmiseks jagame iga elemendi massi tema molaarmassiga. Molekulivalem – näitab mitu iga elemendi aatomit molekulis tegelikult esineb. Nt glükoosi molekulivalem on C6H12O6, empiiriline valem on CH2O. Jagades molekulmassi empiirilisele valemile vastava massiga
Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ja sealt tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4. Gaasisegudes: Püld = P1 + P2 + P3 + ... + Pi; nt õhk on gaaside segu (põhikomponendid: N2 78%, O2 21%) 8. * Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas: Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine; Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul; Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna; Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001+0,0002 ppm. H2S tekke ja kogunemise kohad 1)Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad 2)Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3)Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud
.. (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas: konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine; Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul; konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H 2S sisaldus õhus on 0,0001 + 0,0002 ppm. H2S tekke ja kogunemise kohad: 1) Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, kus bakterid toodavad H2S-i 2) Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3) Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all
annaabi.ee 
