Kliiniline psühholoogia
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST
I. SISSEJUHATUS
Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel
inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise
psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel
(akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on
käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist.
Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus:
kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine,
keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne
ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
annaabi.ee 
